/nginx/o/2012/04/24/1070674t1hb79f.jpg)
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Vladimir Velmani sõnul ei kohusta Kremli võimupartei Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööprotokoll Keskerakonda millekski ning tegemist on vaid tehnilise dokumendiga, milles ei ole mingeid salaprotokolle.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikme Vladimir Velmani sõnul ei kohusta Kremli võimupartei Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööprotokoll Keskerakonda millekski ning tegemist on vaid tehnilise dokumendiga, milles ei ole mingeid salaprotokolle.
Velman ei usu, et Keskerakond koostööprotokolli tühistab, kuna tema hinnangul on kasulik hoida uks Venemaaga suhtlemiseks lahti.
See leping on olnud kogu aeg puhtalt tehniline protokoll ja pärast selle allkirjastamist pole sellega mingeid arenguid toimunud. Lepe mõjutab Keskerakonda vaid nii, et me ei välista võimalust pärast võimalikke poliitilisi muudatusi selle saamist dokumendiks, mille võib välja võtta ja millega edasi töötada. Praegu ei kohusta see lepe meid millekski, kuid avab võimalusi tulevikuks.
Me ei välista, et suhted Venemaaga võivad normaliseeruda. Me näitame, et hoiame ukse avatuna uuteks läbirääkimisteks.
Seal ei ole mingeid täpsemaid punkte. Me lihtsalt deklareerime, et kaks erakonda on valmis koostööks, ei enam. Seal pole mingeid salajasi lisaprotokolle või asju, mis võiksid ohustada Eesti julgeolekut. See on lihtsalt tehniline dokument.
Sellest on juba üle kümne aasta möödunud. Me olime Moskvas ajal, mil Venemaa oli taas tõusmas maailma poliitilisele kaardile ja me otsisime sealt potentsiaalseid poliitilisi partnereid. Otsime koostöövõimalusi kogu maailmast ning Ühtse Venemaaga sõlmitud protokoll on vaid üks paljudest omataolistest. Ühtse Venemaa kongressil osalesid külalised kümnetest riikidest, mille parteide esindajad sõlmisid samasuguse leppe. Sel ajal ei olnud meil kontakte ühegi Venemaa erakonnaga, kelle abil me oleks saanud arendada majandus- ja kultuurisuhteid. Me käisime ka teiste erakondade kongressidel, mina isiklikult külastasin näiteks Jabloko ja Paremjõudude Liidu kongressi, et tutvuda Venemaa poliitilise maastikuga, kuid me jõudsime peagi arusaamisele, et koostöölepete sõlmimisel marginaalsete erakondadega ei ole mingit mõtet. Kui kerkis esile Ühtne Venemaa, jõudsime järeldusele, et see on poliitiline jõud, kellega saab luua parteidevahelisi kontakte.
Ei, sellel ei ole mingit tähtaega. Seda ei saa isegi nimetada lepinguks – tegemist on koostööprotokolliga, täpsemalt ühiste kavatsuste protokolliga.
Eesti ühiskonnas nähakse Venemaad mingi kurjuse jõuna. Ei ole tarvis ette kujutada, et tegemist on mingi Venemaale kasuliku lepinguga. Demonstratiivne leppest tagamine mõjuks lihtsalt poliitilise mänguna ja näitaks, et Keskerakond on asunud Venemaa-vastasesse leeri.
Ma kordan veelkord, see ei ole leping, vaid ühiste kavatsuste protokoll. Nii palju, kui mille teada, ei ole parteil kavas lähiajal seda lepet muuta. Eesti ühiskond mõistab kindlasti, et perspektiivis oleme nii või teisiti huvitatud kontaktidest Venemaaga, kuna ilma nende kontaktideta on me poliitika liiga ühekülgne.