/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2016/10/12/5947637t1h1e02.jpg)
Eesti populaarseim partei oli oktoobris Keskerakond, mille toetus tõusis septembriga võrreldes viie protsendipunkti võrra 25 protsendini, selgub uuringufirma Kantar Emor BNSi tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.
Emor: Keskerakond tõusis kõige populaarsemaks parteiks (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonda toetas oktoobris 22, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 17, Vabaerakonda 15, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 10 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8 protsenti küsitletutest.
Reformierakonna toetus septembriga võrreldes ei muutunud, SDE toetus langes 2, Vabaerakonna toetus tõusis 3, EKRE toetus langes 3 ja IRLi toetus 1 protsendipunkti võrra.
Parlamendivälistest erakondadest toetas erakonda Eestimaa Rohelised oktoobris 3 protsenti küsitletutest, mida on 1 protsendi võrra vähem kui septembris.
Valitsuskoalitsiooni toetus oli oktoobris 47 protsenti ehk kolme protsendipunkti võrra väiksem kui septembris. Oma eelistust ei osanud öelda ligi viiendik küsitletutest.
Keskerakond on populaarseim nii meeste kui naiste hulgas. Meestest toetas Keskerakonda 24,1, Vabaerakonda 19,1, Reformierakonda 18,6, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 13,8, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 12,4 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 8,5 protsenti küsitletutest.
Naistest toetas Keskerakonda 25,2, Reformierakonda 24,8, SDE-d 19,5, Vabaerakonda 10,8, IRLi 7,9 ja EKRE-t 7,3 protsenti.
Ernits ja Simson on tõusu põhjustes ühel meelel
Keskerakonna juhti Edgar Savisaart toetav riigikogu liige Peeter Ernits usub, et tõusu taga on peamiselt see, et erakond on viimasel ajal jõuliselt pildil olnud. «Kuigi mitte kõige meeldivamate asjadega, võitluse ja kõige sellega, aga erakond on kogu aeg olnud uudistes,» tõdes ta.
Ernits möönis, et tõusu taga võib olla ka inimeste lootus, et midagi hakkab Keskerakonnas juhtuma. Nii võib toetus olla tulnud ka varem teisi parteisid toetanud inimeste hulgast. «Aga ma arvan, et see ei ole nii ühene,» ütles ta.
«Valitsuserakonnad on end blameerinud selle n-ö presidendi valimise või määramise farsiga, nende kokkulepete ja lehma kauplemisega. Miks nüüd äkki lubavad sotsid Juhan Partsi saata kontrollikotta ja enne olid sellele raevukalt vastu,» leidis opositsioonipoliitik loogilisi põhjusi.
Ernits tõdes, et Keskerakond ongi valdavalt valimiste vahelisel ajal kõige populaarsem erakond olnud. «Valimiste ajaks on Reformierakond – nagu nad ise ütlevad – suutnud mõneks ajaks kõvaks ajada ja saada mõne koha parlamendis rohkem,» rääkis ta.
Ernitsa hinnangul ei mõjuta Keskerakonna enda sisevõitlus erakonna reitingut nii kiiresti, vaid seda näeb pikema aja jooksul.
Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni hinnangul on Keskerakonna reitingu märgatava kasvu taga valijate ootus erakonna uuenemiseks ja võimaluseks, et erakond saab asuda oma lubadusi ellu viima.
«Keskerakonna tugevat tõusu vaadates tekib paratamatult järeldus, et oodatakse Keskerakonna uuenemist,» rääkis Simson BNSile. «Inimesed loodavad, et seoses uuenemisega läheneb Keskerakond ka sellele hetkele, kus ta saab oma lubadusi tegelikult ellu viima asuda,» märkis erakonna fraktsiooni juht.
«Ühesõnaga – oodatakse uuenemist ja oodatakse seda, et see uuenemine toob kaasa võimaluse, kus Keskerakond saab päriselt oma lubadusi ellu viia,» lõpetas Simson.
Voog: EKRE toetuse langus tuleb presidendivalimistel läbikukkumisest
Uuringufirma Kantar Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetuse langus tingitud nende presidendivalimistel läbikukkumisest.
Voog ütles BNSile, et EKRE toetus langes oktoobris septembriga võrreldes 3 protsendipunkti võrra 10 protsendile, kuna partei ja selle esimees ning presidendikandidaat Mart Helme vastandusid teravalt rahva seas suurimat populaarsust nautinud presidendikandidaadile Marina Kaljurannale.
Vabaerakonna vahepealne langus oli Voogi hinnangul seotud partei passiivsusega suvekuudel ja Reformierakonna positsiooni tugevnemisega suve algul. «Nüüd sügisel on Vabaerakond muutunud oluliselt aktiivsemaks, Reformierakonna positsioon on nõrgenenud ja see peegeldub ka Vabaerakonna tõusvas reitingus,» märkis Voog.
Keskerakonna tõus on Voogi sõnul seotud domineerimisega meediakajastustes viimastel nädalatel. Keskerakonna reiting eestlaste hulgas on tema kinnitusel jätkuvalt nõrk, ulatudes 9 protsendini. «Keskerakonna positsioon lähitulevikus sõltub oluliselt sellest, kuidas venekeelsed inimesed võtavad vastu Keskerakonna võimaliku liidrivahetuse novembrikuu algul ja kas Keskerakond selle tulemusel lõheneb või mitte,» lisas Voog.
Kokku küsitles Kantar Emor 14.–19. oktoobrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 987 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.
Erakondade reitinguprotsendid on näidatud nendest vastanutest, kellel on erakondlik eelistus. Seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab antud andmete esitamine näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.