Kaljulaid: kui lisasanktsioonidel on mõju, tuleb neid Venemaa suhtes rakendada

President Kersti Kaljulaidi sõnul tuleks kehtestada Venemaale Süüria sündmuste tõttu lisasanktsioonid juhul, kui rahvusvaheline üldsus leiab, et need avaldavad mõju.

Kaljulaid ütles täna Helsingis koos Soome riigipea Sauli Niinistöga antud ühisel pressikonverentsil ajakirjaniku küsimusele vastates, et sanktsioonidel peab olema mõju ning kui need avaldavad mõju kasvõi pikaajalises vaates, peaks nende kehtestamist kaaluma.

Eesti riigipea sõnul pole saladus, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid on avaldanud mõju ka Eesti ja Soome kaubavahetusele Venemaaga ning sanktsioonide mõju majandusele on jätkuv. «Samas, tuleb arvestada, et me räägime reaalsetest inimeludest Süürias ja Ida-Ukrainas,» rääkis Kaljulaid.

Soome president tõdes, et Süürias on viimastel päevadel läinud olukord pingeliseks ning Venemaa käitumine on probleem. Ta avaldas aramust, et Venemaaga peab dialoogi jätkama.

Kaljulaid ja Niinistö ei näe Eestil ja Soomel erinevusi suhtumises Venemaasse

Nii Kaljulaid kui ka Niinistö leiavad, et kuigi Eesti ja Soome suhtluses Venemaaga on erinevusi, on mõlema riigi arvamus Venemaa käitumise suhtes sarnane.

«Me ei kasuta Venemaaga suhtlemisel küll sarnaseid meetodeid, kuid me edastame Venemaale samu sõnumeid. Meie seisukohad on Venemaa suhtes sarnased,» ütles Kaljulaid.

Ka Sauli Niinistö kinnitas, et ta ei näe Eesti ja Soome suhtumises Venemaasse sisulisi erinevusi. «Erinevus on selles, et me peame Venemaaga dialoogi ja kohtume idanaabri juhtidega,» sõnas Soome president.

Kas Eesti ja Soome läheks sõjaolukorras teineteisele appi?

Vastates ajakirjaniku küsimusele, kas Eesti ja Soome läheks võimalikus sõjaolukorras teineteisele appi, ütlesid mõlemad presidendid, et riigid peavad suutma eelkõige ise ennast kaitsta.

«Tasub meenutada, et kuigi Eesti on NATO liige, ootab allianss oma liikmesriikidelt võimet ennast sõjaolukorras esmaselt ise kaitsta, alles sellele järgneb NATO kollektiivkaitse. Me ei saa olla ainult julgeoleku tarbijad me peame ka ise suutma luua rahvusvahelist julgeolekut,» ütles Kaljulaid.

Niinistö lausus, et Soome ei ole NATO liige ja kõik Soome inimesed teavad, et NATO julgeolekugarantiid Soomele ei laiene. «Soomel on tugev kaitsevägi ja me oleme valmis vastama ükskõik, millisele vaenlasele, kes üritab tungida vägivallaga meie territooriumile. Eesti on NATO liige ja Eestile laienevad alliansi julgeolekugarantiid. Meie teame, et peame ennast sõjaolukorras ise kaitsma,» rääkis Niinistö.

Tallinna ja Helsingi vaheline raudteetunnel ei ole utoopia

Rääkides võimaliku raudteetunneli rajamisest Tallinna ja Helsingi vahele, ütles Kaljulaid, et selle projekti eeltingimus on Rail Balticu raudtee valmimine, mis ühendab Balti riigid Saksamaa pealinna Berliiniga. Ta nentis, et paarkümmend aastat tagasi ei uskunud keegi, et Tallinna ja Helsingi vahel võiks toimida sedavõrd tihe laevaühendus, nagu praegu. Seega ei tasu Eesti riigipea sõnul ka raudteetunnelit utoopiaks pidada.

Sauli Niinistö nentis, et kuni raudteetunnelit pole, rahuldab Eesti ja Soome elanikke ka suurepärane laevaühendus, mis Tallinna ja Helsingi vahel toimib. «Ka Eesti presidendil oli täna hommikul võimalus ilusas päikesepaistes seda hästitoimivat laevaühendust nautida,» lausus Soome president.

President Kersti Kaljulaid käis täna riigipeana oma esimesel välisvisiidil Soomes, kus ta kohtus president Sauli Niinistö, parlamendi spiikri Maria Lohela ja välisminister Timo Soiniga. Soomest suundub riigipea visiidile Riiga, et kohtuda Läti presidendi Raimonds Vējonise ja parlamendi spiikri Ināra Mūrniecega.

26. oktoobril sõidab Kaljulaid Leetu, kus ta kohtub Vilniuses president Dalia Grybauskaitėga.

«Tihe regionaalne koostöö Põhjamaade ja Balti riikide vahel on Euroopa ees seisvate väljakutsete valguses üha olulisem. Meie kõige suuremad liitlased on meie lähimad riigid,» põhjendas riigipea esimesi visiite naaberriikidesse.