Miks Eestis sündimus kolm aastat langes ja Lätis samal ajal järsult tõusis?

Vastsündinu. Foto: Sille Annuk

Balti riikide tervisekäitumise kogumikust nähtub, et kui Eestis algas 2010. aastal sündimuse tugev langus, hakkas Lätis sündimus hoopis järsult kasvama. Rahvastikuteadlase hinnangul võib Eestis toimunud languse taga olla muu hulgas iganenud vanemahüvitise süsteem.

Aastatel 2004-2014 kogutud andmetest nähtub, et kuigi Lätis on peaaegu kogu selle aja jooksul sündimus olnud 1000 elaniku kohta madalam kui Eestis, hakkas lõunanaabritel 2011. aastal sündimus järsult kasvama, samas kui Eestis see kolm aastat järjest tugevalt langes.

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit tõdes, et põhjuseid nende numbrite taga on kaunis raske leida. «Siin võivad mängus olla teatavad juhuslikud hälbed, aga ka perepoliitilised muudatused. Igasugused perepoliitilised sammud kindlasti seda mõjutavad,» lausus ta.

Eestis mõjutas sündimust rahvastikuteadlase hinnangul suhteliselt tõhusalt vanemahüvitise süsteem. «Kuid kõik need meetmed kaotavad teatava aja jooksul oma mõju, kui midagi juurde ei tule. Mulle tundub, et see on olnud see probleem – Eestis ei tehtud nendel aastatel uusi samme, mis oleks lapsi tähtsustanud,» leidis Tiit. Samas ei ole erinevus teadlase arvates kahe riigi vahel väga suur olnud.

Nüüd kavandatakse vanemahüvitise süsteemis muudatusi ja Tiit usub, et sellega õnnestub ka sündimuses mingi väike tõus saavutada.

Miks sündimus Lätis aga umbes 2011. aasta paiku järsult tõusma hakkas? Ühest selgitust pole. Tiit märkis, et Lätis on sündimus olnud alates 90ndatest suhteliselt madalam kui Eestis. Arvatakse, et majanduskriisi ajal lahkus riigist ligi 300 000 inimest, aastatel 2011–2012 hakati aga kodumaale tagasi pöörduma.

«Seal võib olla toimunud ka see, et inimesed lihtsalt lükkasid edasi laste saamist, aga lõpuks inimesed ikka soovivad ju lapsi saada,» pakkus naistearst Made Laanpere.

Tunamullu Eestis elussündide arv kasvas, mullu oli kasv veelgi suurem – elussündide arv kasvas 13 551-lt 13 907ni.

Põlva- ja Võrumaa pika eluea paradoks

Teisalt tuli statistikast välja, et kui Eestis nii meeste (72,4 aastat) kui ka naiste oodatav eluiga (81,9) on pikem kui Lätis ja Leedus, on sellest tervena elatud aastate hulk nii meeste kui ka naiste puhul Eestis madalam kui Leedus.

Tiit usub, et kuna selline näitaja on ainult ütluspõhine, ei saa ka selle adekvaatsuses eriti kindel olla. «Hindamise aluseks on teatud ütluspõhised andmed. See hinnang ei ole tehtud meditsiiniliste diagnooside põhjal, vaid selle põhjal, mida inimene ise oma toimetuleku kohta ütleb – see ei tarvitse alati olla täiesti adekvaatne,» lausus ta.

Tiit tõi välja, et Eestis on Põlva- ja Võrumaal selline paradoks, kus tervena elatud eluiga on suhteliselt lühike. Samas summaarne eluiga on üks Eesti pikemaid. «Seda on põhjendatud nii, et see ulatub tagasi majandusprobleemide aastatesse, mil üks osa inimesi ei tulnud endaga pigem majanduslikel põhjustel toime. Siis leiti oma tervises pisut rohkem puudusi ja hädasid, et saada töövabastust,» rääkis ta.

Teisalt, kui küsitakse inimeste käest nende toimetulekut tervise seisukohast, siis halvasti tulevad eluga toime just need, kes elavad maal rasketes tingimustes. Samade tervisenäitajatega inimesed linnas aga ei tunneta, et neil on toimetulekuraskused, selgitas Tiit.

Naabrite abortide ametlik statistika eksitab

Lisaks torkab statistikast silma see, et Eestis oleks justkui esilekutsutud abortide arv 100 elussünni kohta tunamullu olnud märkimisväärselt kõrgem kui Lätis ja Leedus – Eestis 38, Lätis 24,8 ja Leedus alla 17,2. 

Eesti naistearstide seltsi juhatuse liige Made Laanpere rõhutas, et seesugune statistika on ülimalt eksitav ja abortide arvu saab võrrelda ainult seal, kus statistika kogumine on sarnane. Suurele erinevusele on tema sõnul väga lihtne selgitus: Lätis ja Leedus ei registreerita kõiki aborte, näiteks ei registreerita raseduste katkestamisi erapraksistes.

«Meil kogutakse üleriigilisse registrisse kõikides tervishoiuasutustes tehtud raseduse katkestamised, aga selliseid registreid Lätis ja Leedus pole. Neid andmeid ei ole omavahel üleüldse võimalik võrrelda,» rääkis ta. Laanpere sõnul on Eestiga võrreldavad üleriigilised registrid Euroopas ainult Põhjamaades.

«Lätis ja Leedus on kahtlemata abortiivsuskordaja kõrgem, eriti Lätis, kus on tegelikult sündimus madalam ja rasestumisvastaste vahendite kasutamine võrreldes Eestiga väga madal. Nii et see kordaja seal on kahtlemata kõrgem kui ametlikus statistikas,» lisas Laanpere.

Lätis ja Leedus ei ole Laanpere selgitusel seesuguse registri asutamist vajalikuks peetud. «Meil kõigil on Lätis ja Leedus kolleege ja me teame väga hästi, kuidas seal asjad tegelikult toimuvad.»

Võrdluses Põhjamaadega on Eestis abortiivsuskordaja Laanpere sõnul küll suurem, ent see on aastatega tohutult langenud. Põhjamaades on kordaja olnud aastaid stabiilne, kuna rasestumisvastased vahendid on olnud kättesaadavad.

«Kui me vaatame Eesti teismeliste abortiivsuskordajat, siis me oleme olnud maailmas kõige suurema langusega riik üldse,» märkis Laanpere. Ta lisas, et kui abortiivsuskordaja Eestis pidevalt väheneb, siis sündimuskordaja siiski suureneb – see tähendab, et inimesed oskavad soovimatust rasedusest hoiduda.

Pikemalt võib kogumiku «Health in the Baltic Countries 2014» tulemusi lugeda sellelt veebilehelt.