Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Õiguskantsler soovitab vanglates lõpetada alandava kartsariietuse kasutamise (10)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Vangide tavariietus on kartseririietusest kvaliteetsem.
Vangide tavariietus on kartseririietusest kvaliteetsem. Foto: Toomas Huik

Õiguskantsler Ülle Madise saatis Viru vangla ja Tartu vangla direktorile kirja, milles soovitab lõpetada tavavormist kehvema kvaliteediga riietuse väljastamine kartserisse pandud vangidele ning tagada neile võimalus inimväärikust riivamata riietuda.

Õiguskantsleri hinnangul tuleks lubada kartserikaristust kandvatel kinnipeetavatel kasutada vangla tavariietust.

Kehvema kvaliteediga riietuse väljastamine võib Madise sõnul kõne alla tulla olukordades, mil on põhjust arvata, et see võib hoida ära enesevigastamise või enesetapukatseid, näiteks anda neile poomise vältimiseks kergesti rebenevast kangast riided.

Vangistusseadus sätestab, et kartserisse vastuvõtmisel antakse vangile kartseri arvel olev riietus. Kehtiv õigus ei näe ette, et kartseris viibiva kinnipeetava riietus peaks kuidagi erinema kinnipeetava tavapärasest riietusest.

Eesti vanglates väljastatakse eranditult kõigile kartserikaristust kandvatele vangidele riietus, mis erineb oma värvuselt ja kvaliteedilt tavapärasest vanglavormist. Vanglad põhjendavad erinevat riietust vajadusega eristada  kartserikaristust kandvat kinnipeetavat teistest.

Tartu vangla on selgitanud kartseririietuse kvaliteedi erinevust asjaoluga, et kartsa pandud vangil on suurem kiusatus tuua kambrisse keelatud esemeid ja riietuse erinev tegumood hõlbustab läbiotsimisi. Viru vangla on selgitanud, et kartseris viibivad vangid kipuvad kartseririietust lõhkuma. Eelmisel aastal registreeris Viru vangla kaheksa juhtumit, kui kartsa pandud vang on oma riided lõhkunud. Kuna kartseririietus on tavavormist soodsam, on selle väljastamine  majanduslikult  otstarbekam. 

Õiguskantsler ei pea sellised põhjendusi pädevaks, kuna kartserisse pandud vangidele väljastab jalutuskäikudeks vajalikud riideesemed vangla, seega ei tohiks nende läbiotsimine probleeme tekitada. Samuti ei pea õiguskantsler suureks probleemiks riietuse lõhkumist. Arvestades, et Viru vanglas on umbes 900 kinnipeetavat, ei ole kaheksa riiete lõhkumise juhtumit aastas palju.

Õiguskantsler on kontrollkäikudel tuvastanud, et kartseririietus ei pea mõnel juhul nii hästi sooja, kui vangi tavariietus. Osa kartseririietust on õmmeldud linasest riidest või vanadest ja lõhutud voodilinadest.

«Tavariietusest  veelgi  õhema  komplekti  kandmine  jalutuskäigu  ajal  võib  seda  enam  ohustada inimese tervist ning seada kahtluse alla inimväärikust austava kohtlemise. Kartseririietus ei tohi olla ka sellise kvaliteedi ja välimusega, mis põhjustaks selle kandjale ebamugavustunnet või alaväärsust võrreldes teiste kinnipeetavatega,» leiab õiguskantsler.

Pikalt kartsas istuvad vangid peaksid saama kasutada voodit ka päeval

Samuti leiab õiguskantsler, et kui vang kannab kartserikaristust pikaajaliselt ehk üle 14 päeva, tuleks õiguskantsleri sõnul lubada vangidel kasutada voodit ja voodivarustust ka päeval.

Pikaajalise kartserikaristuse täitmisel voodi kasutamise keelamine päevasel ajal võib kõne alla tulla üksnes olukordades, kui vangi kartserisse panek on otseselt seotud voodivarustuse lõhkumisega või on alust arvata, et ta rikub kartsas olles vangla vara.

Vanglad põhjendavad päevasel ajal voodi ja voodivarustuse kasutamise keelamist eelkõige kinnipeetavale kartseris vähem mugava keskkonna loomise vajadusega.

Õiguskantsler märkis, et kartserikaristusel on inimese tervisele tõsised tagajärjed. Karistust  intensiivistavad veelgi asjade kasutamisele seatud piirangud, näiteks televiisori vaatamise keelamine, lugemismaterjalide piiratud valik ja teatud hüvedest ilmajätmine näiteks vangla kaupluse kasutamine või sportimisvõimaluse piiramine.

Teadaolevalt on praegu Eesti vanglates kinnipeetavaid, kes on viibinud kartserirežiimil järjestikku mitmeid kuid, mõnel juhul isegi rohkem kui aasta. Enamik sellistest kinnipeetavatest veedab 23 tundi ööpäevast kartserikambris ning on tavapärane, et nad  kasutavad päevasel ajal puhkamiseks kambri põrandat. Õiguskantslerile on teada juhtum, kus vang on põrandal puhkamise tagajärjel külmetanud ning haigestunud.

Tagasi üles