Rootsis aitavad uusi tulijaid endised põgenikud

Vabatahtlikud Malmö rongijaamas möödnud aasta septembris, jagamas Rootsi saabunud migrantidele juua ja süüa. Foto: SCANPIX/REUTERS

Postimees käis uurimas, kuidas õnnestub Rootsil asüüli saanute ühiskonda kaasamine ja kes seda veavad. Vesteldes Stockholmis erinevate abiorganisatsioonide töötajatega, joonistus välja huvitav muster. Paljud aktivistid on ka ise aastaid tagasi põgenikena Rootsi saabunud või on seda teinud nende vanemad. Need on inimesed, kes on ka omal nahal tundnud, kui keeruline on tegelikult saada selles põhjamaa riigis omaks võetud, ja aastatega on neil kogunenud teadmisi, mida praegustele tulijatele jagada.

Pop-up põgenikelaager

Iraagi kurdi taustaga Tina Morad töötab projektis Refugees Welcome Stockholm, mille raames loodi möödunud aasta rändekriisi tipphetkel ilma igasuguse riigipoolse rahastuseta ajutised laagrid, kust käis läbi 5600 Rootsi saabunut ja kus töötas 1700 vabatahtlikku. Käesoleval aastal sai Morad selle asutamise eest Raoul Wallenbergi auhinna, mida jagatakse silmapaistvate saavutuste eest humanitaarabi vallas.

Kes on Tina Morad?

Saabusin Rootsi 1985. aastal samuti põgenikuna. Olen kurd ja Iraagis toimus toona kurdide etniline puhastamine. Selleks ajaks olin juba elanud ka teistes riikides, sh Iraanis n-ö paberiteta põgenikuna. Hakkasime vaikselt oma elu uuesti üles ehitama ja sain siin korraliku meediaalase hariduse. 2004. aastal otsustasin taas Euroopast ära minna ja tegutsesin erinevates Lähis-Ida ettevõtetes. Lisaks olid mul ka isiklikud põhjused, sest Saddam Husseini režiimi all hukati mu isa ja ma tegelesin tema surma uurimisega.