Pärnu-Jaagupis oodatakse Pärnumaa kandidaate kohtuma

Pensionärid Elle ja Alfred Ellermaa loodavad, et erakonnad ei hakka neid mõjutama enda poolt hääletama. Foto: Liis Treimann

Pärnumaalt riigikokku pürgijatest on Pärnu-Jaagupi kandis endast valijale isiklikult teada andnud – kohtunud ja valimismaterjale saatnud – Toomas Tõniste, Kadri Simson, Rein Lang, Jüri Ratas ja Marianne Mikko, aga valijad ei kiirusta otsust langetama.

Vähemalt need inimesed, kellega reedel Pärnu-Jaagupis valimistest kõnelesime, jälgivad esialgu rahulikult, kes mida lubab ning ootavad ühiskonna valupunktide lahendamiseks konkreetseid retsepte.

Raamatukoguhoidja Merike Maarits on ajalehest erakondade põhilubadused läbi lugenud ja on veidi pettunud – programmid paistavad väga sarnased ja probleemidele selgeid lahendusi ei pakuta. «Olulisi valupunkte, nagu töötus ja inimeste äravool maalt ja üldse Eestist, küll nimetatakse, aga konkreetseid lahendusi ei pakuta,» ütles ta.

Inimeste lahkumine Pärnu-Jaagupist ja ka Eestist on pärnujaaguplastel tuttavate pealt hästi teada. Raamatukoguhoidja oskaks kohe nimetada kümmet peret, kust inimesed on hakanud juuri alla ajama Soomes või Inglismaal. «Mõni püüab Soomes pensioni välja teenida ja nii tulevikku kindlustada, mõni noor on aastaks Austraaliasse läinud ja sealt hoopis sallivamana tagasi tulnud,» tõi Maarits näiteks. «Peaasi, et noored tagasi tuleksid – see on olulisemaid teemasid, millega valitsejad tegelema peaksid.»

Reedel kasutatud rõivaste poe haigestunud müüjat asendanud, muidu spordihoones koristajana leiba teeniv Kersti Elmend ei oota, et erakonnad ja kandidaadid lubaksid rahvale lihtsalt raha jagada. «Peamine on, et majandus riigis edeneks ja inimestel tööd jaguks – muu sõltub iseendast,» ütles ta. Elmend on kolm poega üles kasvatanud ja teab nende kaudu hästi, kui keeruline on noortel tööd saada. «Noorem poeg õpib autolukksepaks ja tal vedas, et leidis praktikakoha, aga sugugi kõigil tema koolivendadel ei ole nii hästi läinud,» tõdes ta.

Üks teine pärnujaaguplane lisas, et nii mõnigi pere arvestab pere sissetuleku hulka ka laste hooajalised tööd. Mitte ainult keskkoolilapsed, vaid isegi alles põhikoolis käivad tüdrukud töötavad võimaluse korral nii lihtsatel põllutöödel kui ka loomalaudas.

Valimisdebatte jälgivad pärnujaaguplased poole silmaga. «Alguses vaatan, mida debatis osalejad räägivad, aga siis keeran mõne filmi peale,» ütles Pärnu-Jaagupi muusikakooli kitarriõpetaja Gajane Kurbanova. «Reklaambukletid vaatan ka ikka üle, aga nende põhjal oma otsust ei langeta. Neid, kes juba riigikogus, olen ka jälginud – kuidas hakkama saavad,» märkis õpetaja.

«Kandidaat ei pea tingimata olema Pärnumaalt – kui on teada inimene, siis võib ka kaugemalt siia kandideerima tulnu poolt hääletada. Erakondadest jälgin rohelisi ja kõrvu jäi sotsiaaldemokraatide soov toiduainete käibemaksu alandada.»

Raamatukoguhoidja eelistaks pigem Pärnumaa inimest või vähemalt niisugust, kes siinkandis aastaid kandideerinud ja kohapealsete muredega kursis. «Kui siit kandideerib, peab ikka meie asjade osas asjatundja olema,» ütles Maarits, kelle jaoks on kandidaadi puhul peamine ausus ja tegevuse läbipaistvus.

Kandidaatidest olid eilseks Pärnu-Jaagupis käinud Marianne Mikko, kes esines raamatukogus, ning Rein Lang ja Jüri Ratas, kes kohtusid kohaliku keskkooli õpilastega.

Kaelase külast koos kaasa Alfrediga Pärnu-Jaagupis poes käinud pensionär Elle Ellermaa ütles, et on nii riigitruu inimene, et pole ühtegi valimist vahele jätnud. «Kuidas jätan minemata, kui kutse saadetakse!» lausus Ellermaa.

Tema postkasti on juba potsatanud Toomas Tõniste valimisvoldik ja Kadri Simsoni kalender, ja naine pelgab, et äkki mõnest erakonnast helistatakse. Eelmiste valimiste ajal helistanud Ellermaadele keegi
Keskerakonnast ja soovitanud nende parteid valida – ja vana naine ei tihanudki kellegi teise poolt hääletada. «Inimene ju helistas ja ütles, keda valida.»

Seekord on ta otsustanud südame kõvaks teha ja ikka ise otsustada, kellele hääle annab – või õigupoolest, kellele nad Alfrediga oma hääle annavad.

Läänemaal ja saartel suurt häälesaaki raske saada

Läänemaale ja saartele ei panusta ükski erakond liiga palju, sest seal on jagada vaid kuus mandaati ja parteikontorid teavad hästi selle piirkonna rusikareeglit: hiidlased ei hääleta saarlaste, saarlased hiidlaste ja kumbki saar läänlaste poolt.

Kõige rohkem hääli on loota saarlastest kandidaatidel – kõige suurem maakond kolmest – ja seepärast püüavad parteid tugevatele saarlastele keskenduda.

Saarlaste hääli püüavad Reformierakonna nimekirjas minister Jaanus Tamkivi ja Kuressaare linnapea Urve Tiidus, Kalle Laanet Keskerakonnast ja Tõnis Palts IRList. Tänu kahele tugevale esinumbrile on Reformierakonnal ilmselt suurimad šansid saada kaks ringkonnamandaati.

Keskerakonna valijate puhul ei pruugi konkreetsed isikud tähtsust omada – valitakse erakonda. Huvitav on, kumb kogub rohkem hääli, kas Edgar Savisaarele Vene raha skandaali ajal vastu hakanud Kalle Laanet või seejärel nimekirjas esinumbriks pandud noorpoliitik Jaanus Karilaid.

Esimest korda kandideerib kodusaarel Tõnis Palts.

Hea võimalus on Lääne-Eestis rohelistel, seda tänu nende esinumbrile, Matsalu mehele Aleksei Lotmanile. Rohelised ei saa siiski kindlad olla, et neile sealt ka ringkonnamandaat tuleb – nagu teisedki parteid peale Reformi­- ja Keskerakonna.

Hea tulemuse võivad vähemalt Läänemaal teha ka sotsid, kelle hulgas kandideerib populaarne Lääne maavanem Neeme Suur. Hulga hääli võib sotsidele kindlustada ka Kalev Kotkas Hiiumaalt. (PM)
---------------------------------------------------