/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/12/08/480348t1hc8da.jpg)
Tallinna Ülikooli riigiteadlase Tõnis Saartsi sõnul ei tasu valimiseelsete arvamusküsitluste tulemusi väga tõsiselt võtta, sest suur osa inimesi langetab oma otsuse loetud päevad enne hääletamist.
Saarts: viimase hetke otsustajad võivad valimispingerea sassi lüüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on 10-15 protsenti valijaid, kes teeb oma valimisotsuse alles valimiseelsel nädalal, mis tavapäraselt kujuneb otsustavaks valimiste põhikonflikti paikapanekul,» rääkis Saarts Postimees.ee’le.
«Antud 10-15 protsendi kõhklejate valikut on võimatu kolm nädalat varem ette ennustada ning kuna nende hääled ei jagune kunagi erakondade vahel võrdselt, vaid kalduvad kindlas suunas, siis pole välistatud ka üllatused.»
Tema sõnul on Reformierakonnal reaalne šanss valimised võita ja koguda umbes 40 kohta riigikogus.
«Kuid ei saa ka välistada stsenaariumit, et viimasel hetkel otsustajad otsustavad valida hoopis teiste erakondade poolt, et nimme vältida ühe partei absoluutset dominanti riigikogus,» märkis politoloog.
Saarts tõi teise olulise aspektina välja selle, et kui arvamusuuringutes näevad vastajad vaid erakondade nimesid, siis reaalses valimissituatsioonis mängvad rolli ka konkreetsed kandidaadid.
«Eestis on mõned parteid (näiteks IRL, varem ka Rahvaliit), mis erakonna firmamärgina pole nii tugevad, kuid saavutavad just tänu populaarsetele kandidaatidele valimistel parema tulemuse, kui arvamusküsitlused suudavad seda ennustada.»
Saarts märkis viimaste valimiste kogemuse põhjal veel, et ka hääletamisaktiivsus võib osutuda tegelikkuses teistsuguseks kui see, mida kuu aega varem küsitlused on näidanud.
«Kui me uurime erakondade toetust kõigi kodanike lõikes, ka nende hulgas, kes kindlasti valima ei lähe, võivad uuringutulemused olla mõnevõrra nihestatud,» selgitas ta.
Samas, kui me arvame välja need, kes ütlevad, et nad valima ei lähe, ja võtame arvesse kõigest need, kes ütlevad, et lähevad hääletama, võib tema sõnul samuti tekkida viga, sest täpset valimisaktiivsust on väga raske ennustada.
Saarts meenutas, et kogemus viimaste kohalike ja europarlamendi valimistega näitas seda selgelt – keegi sotsioloogidest ei ennustanud nii kõrget valimisaktiivsust.
Kokkuvõtlikult märkis Saarts, et uuringud ja nende pealt tehtavad ennustused võivad praeguses faasis näidata vaid laias lastus erakondadevahelisi jõuvahekordi ja häälte jaotuse väga üldisi proportsioone.
«Reformierakond tõenäoliselt võidab kõige enam kohti, järgnevad Keskerakond, IRL ja SDE, kuid viimase kolmiku täpsel positsioneerimisel ei tasuks välistada ka üllatusi.»
Täpsetesse kohtade ennustusse tuleks aga tema sõnul suhtuda ettevaatlikkusega.
«Näiteks 2003 tegid sotsioloogid sarnase kohtade ennustamise analüüsi ja pakkusid, et Res Publica saab valimistel üsna kesise tulemuse – teatavasti osutus aga Res Publica 2003 aasta valimiste suurfavoriidiks.»
Kui Turu-uuringute ASi jaanuariküsitlus peaks tõeks osutuma, võidab märtsis
riigikogu valimised veenva edumaaga Reformierakond, kes saab Postimees.ee arvutuste kohaselt riigikogus 40 kohta. Teiseks tuleb Keskerakond 30, neile järgneks IRL 18 ning sotsiaaldemokraadid 13 mandaadiga.
See arvutus põhineb nende 677 uuringus osaleja ütlustel, kes on lubanud riigikogu valimistel osaleda.
Eesti Päevalehe palvel arvutasid sarnase küsitluse protsentide põhjal spetsialistid Faktum-Arikost, et Reformierakond saaks riigikogus 47 kohta, keskpartei 28, IRL 15 ja sotsid 11 kohta.