/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/14/26296t1hd5c4.jpg)
Riigikogus tulevad kolmapäeval lõpphääletusele aasta eest teise lugemise läbinud ja palju vaidlusi tekitanud seadusemuudatused, mis lihtsustavad valitsusasutuste võimalusi piirata andmetele juurdepääsu.
Juurdepääsupiirangute kehtestamist lihtsustav eelnõu jõuab hääletusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus algatas eelnõu 2009. aasta septembris ning see läbis sama aasta oktoobris esimese lugemise. Teisel lugemisel olid muudatused mullu veebruari keskel.
Põhiseaduskomisjoni arutelude käigus kerkisid üles mitmed küsimused seoses eelnõuga kavandatavate avaliku teabe seaduse muudatustega, mis käsitlevad eeskätt teabevaldajatele antavaid avaramaid juurdepääsupiirangute kehtestamise võimalusi.
Valitsuse algatatud eelnõu näeb ette, et teabevaldaja võib riigi julgeoleku huvides jätta avalikustamata valitsusasutuste koosseisud, ametnike nimed, nende hariduse, eriala, telefoninumbrid, e-posti aadressid ja ametijuhendid, avalikustades vaid asutuse struktuuriüksuse üldtelefoni ja üldise e-posti aadressi. Eelnõu järgi peab juurdepääsupiirang olema proportsionaalne võimaliku ohuga ning see tuleb vaadata perioodiliselt üle olukorra muutumisest sõltuvalt.
Põhiseaduskomisjon lisas eelnõusse muudatuse, mille järgi võib tunnistada teabe asutusesiseseks kasutamiseks nii, et sellele ei pääseks kolmandad isikud juurde ka teabenõudega. Kuigi ettepanekut toetasid komisjoni istungil nii valitsuse esindajad kui kaitsekomisjon, hääletas parlamendi täiskogu selle eelnõu tekstist välja. Seega võimaldab eelnõu jätta teabevaldajal teabe avalikustamata, kuid teabenõude korras sellele juurdepääsupiirangut ei kehtesta.
Samuti leidis põhiseaduskomisjon, et juurdepääsupiiranguid kehtestada võivate asutuste ring - riigi julgeoleku kaalutlusel kõik valitsusasutused - on valitsuse esitatud eelnõus liiga lai. Seetõttu soovis komisjon asutuste ringi kitsendada, lubades piiranguid kehtestada vaid kaitse- ja siseministeeriumil, kaitseväe juhatajal ja riigikantseleil ning sätestades ametnike funktsiooni põhiselt alused, mille puhul võib andmetele juurdepääsupiiranguid teha. Samas ei leidnud ka see ettepanek täiskogus toetust.
Lisaks pidas komisjon vajalikuks muuta eelnõu sätet, mille järgi peab teabevaldaja tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks informatsiooni, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi kaitsevõimet. Komisjoni tehtud muudatus oleks selliseks teabeks lubanud tunnistada ainult kaitse- ja siseministeeriumi ning nende valitsemisala asutuste koostatud analüüsid, hinnangud ja kokkuvõtted kaitseväe sõjaliste võimete ning riigi julgeoleku kohta, kuid täiskogu otsustas sedagi ettepanekut mitte toetada.
Riigi välissuhtlemist puudutavale asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele lubab valitsuse algatatud eelnõu teabevaldajatel ehk riigi- ja omavalitsusasutustel, avalik-õiguslikel ning teatud tingimustel ka eraõiguslikel juriidilistel ja füüsilistel isikutel kehtestada juurdepääsupiirangu kuni viieks aastaks, mida saab kahel korral kuni viie aasta võrra pikendada. Ehkki põhiseaduskomisjon leidis, et piirangu pikendamise võimalus peaks laienema ainult välisministeeriumile, kes peaks saama pikendada piirangut kahe asemel kuni kolm korda, täiskogu vastavat muudatusettepanekut ei toetanud.
Keskerakonna fraktsioon tegi aasta eest toimunud arutelul ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada ning kuigi seda toetasid ka Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed, ei saanud see riigikogus piisavalt hääli. Ettepaneku poolt hääletas 40, vastu aga 46 riigikogu liiget.