/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2436821t1hcbcf.jpg)
Õpetajad toovad kõige suurema probleemina oma töös välja ajapuuduse ning mõnevõrra vähem ebapiisava oskuse tegelemaks nii andekate kui õpiraskustega õpilastega, ilmnes Tallinna munitsipaalkoolide rahuloluküsitluse koondraportist.
Õpetajate peamine mure on ajapuudus (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige suuremate murekohtadena oma töös tõid õpetajad välja ajapuuduse, et tegeleda andekate õpilaste (65 protsenti) ja õpiraskustega õpilastega (61 protsenti), samuti valmistab muret suur õpilaste arv klassis (61 protsenti).
Sellega seoses ütlesid ligi pooled Tallinna õpilased, et nad ei saa õpetajatelt selgitusi hinnete kohta ning tunnevad, et õpetajatele ei ole nende saavutused õppetöös olulised. Ligi kolmandik õpilastest ei saa õpetajatelt tagasisidet iseseisvate tööde kohta ning see probleem suureneb õpilase vanuse kasvades.
Ajapuudus ja suured klassid
Uuringu põhjal eeldavad raporti koostajad, et individuaalne lähenemine pole rakendunud just õpetajate ajapuuduse tõttu. Lisaks on ka koolijuhid olulise igapäevaprobleemina välja toonud ruumipuuduse, mis kahandab omakorda võimalust muuta klassid väiksemaarvuliseks.
Raportis seisab, et koolidel on vaja rohkem tähelepanu pöörata individuaalsele tagasisidestamisele õppeprotsessis ja õpilase arengu toetamisele, seda eriti vanemates klassides. Samuti tuleks koolijuhtidel ja ka koolipidajal koostöös õpetajatega otsida võimalusi ja lahendusi, kuidas rakendada suure õpilaste arvuga klassides individuaalset lähenemist. Seejuures on oluline, et õpetajaid kaasataks muutuste planeerimisse, mitte ei tehtaks neile ettekirjutusi.
Lisaks tuleks individuaalse lähenemise rakendamiseks luua õpetajate jaoks laiendatud tugisüsteeme ehk tugiõpetajaid ja sotsiaalpedagooge. Samas täheldab raport, et see vajab kindlasti täiendavat rahalist ressurssi.
Töö on vaimselt kurnav
Sarnaselt koolijuhtidele tunnevad ka õpetajad, et nende töö on vaimselt kurnav (56 protsenti) ning et töö ja puhkeaeg ei ole omavahel kooskõlas (48 protsenti).
Raportis tehakse ettepanek selgitada välja, mis põhjustab koolides tööjõu vaimset kurnatust ning soovitatakse üle vaadata koolikorralduslikud meetmed aja- ja tegevuste lõikes.
Vähim probleeme valmistab õpetajatele mentori puudumine (9 protsenti), õppetööks vajaliku distsipliini tagamine tunnis, ebapiisavad võimalused ennast õpetajana professionaalselt arendada ja nõrk koostöö juhtkonnaga (kõik 16 protsenti).
/nginx/o/2016/10/17/5968205t1hbd1a.png)
Kui võrrelda nais- ja meesõpetajaid, tuli välja, et naisõpetajatele valmistab meeskolleegidest enam muret töö vaimne kurnavus, liiga suur töömaht võrreldes puhkeajaga ning ebapiisav oskus tegeleda õpiraskustega õpilastega.
Eesti ja Vene õppekeelega koolide võrdluses ilmnes, et Eesti õppekeelega koolide õpetajate jaoks on sagedamini probleemideks ajapuudus nii õpiraskustega kui andekate õpilastega tegelemiseks, liiga suur töömaht võrreldes puhkeajaga ja töö vaimne kurnavus, samas kui nende venekeelsete koolide kolleegid toovad murekohtadena enam välja õppetööks vajaliku distsipliini tagamist tunnis, nõrka kolleegide vahelist koostööd, mentori puudumist ning töö füüsilist kurnavust.
Nooremad õpetajad vajavad senisest enam tuge
Alla viieaastase staažiga õpetajatele on kõige enam probleemiks nii ajapuudus kui oskused andekate ja õpiraskustega õpilastega tegelemiseks, õppetööks vajaliku distsipliini tagamine tunnis, nõrk kolleegide vaheline koostöö ja mentori puudumine. Töö vaimset kurnavust pidasid kõige harvemini probleemiks üle 30-aastase ning mõnevõrra vähem ka 20-30-aastase staažiga õpetajad.
Raportis märgitakse, et kindlasti vajavad nooremad õpetajad senisest enam koolipoolset tuge, mentorit ning toimivat ja järjepidevat koostööd pikema staažiga kolleegidega.
Kolmandik õpetajatest ostab oma raha eest õppevahendeid
Õpetajad said lisaks välja tuua ka selle, kui sageli on nad antud õppeaastal ostnud oma raha eest õppetundide läbiviimiseks vajalikke vahendeid, ilma et kool need hiljem kompenseeriks. Ilmnes, et seda on teinud ligi kolmandik õpetajatest.
Raportis tuuakse välja, et ilmselt on põhjuseks asjaolu, et koolidel ei ole eelarveliselt võimalik neid õppevahendeid oma eelarvest kompenseerida. Kuna küsitlusest ei selgunud, miks nii suur hulk õpetajatest investeerib õppevahenditesse oma isiklikku raha, soovitavad raporti koostajad koolipidajal uurida, kui suures mahus ja mis põhjustel ostavad õpetajad õppevahendeid isiklikest vahenditest ning seejärel saab otsustada, mida oleks vaja olukorra muutmiseks kas kooli, koolipidaja või riiklikul tasandil ette võtta.
Uuringust selgus veel, et enam kui pooled vastanud õpetajatest leiavad, et nende töötasu ja tööpanus on pigem või täiesti kooskõlas, samas kui vaid 7 protsenti õpetajatest leidis, et see kindlasti nii ei ole. Sealjuures arvatakse üle kahe korra sagedamini, et töötasu ja antav panus on täiesti kooskõlas, kui et pole üldse kooskõlas.
Uuringus osales 14 645 vastajat
Tallinna Haridusameti tellitud ning OÜ Eesti Uuringukeskuse läbi viidud uuringus osales kokku 60 munitsipaalüldhariduskooli Tallinnas, sealhulgas 21 vene õppekeelega kooli ning 6 HEV kooli. Uuringusse kaasati vastavalt koolitüübile õpilasi kõikidest kolmest õppeastmest ja gümnaasiumist (3., 6., 8., 11. klass). Lapsevanemate puhul kaasati uuringusse samade laste vanemad, kes osalesid ka uuringus.
2015/2016 kooliaasta teises pooles tehtud uuringus vastas kokku 14645 inimest, nendest 9281 olid õpilased, 3391 lapsevanemad, 1918 õpetajad, 55 koolijuhid.
/nginx/o/2016/10/17/5967251t1haf23.png)
Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide suundumustest tervikuna ning hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide rahulolu hariduse eri aspektidega – kuidas vastavad õppe sisu ja saavutatud tulemused ootustele, kuidas toetavad koolid elukestvaks õppeks vajalikke oskusi ja hoiakuid ning milline on tagasiside õpikeskkonnale ja sotsiaalsete suhetele.