Põhja-Tallinnas Erika ja Tööstuse tänava nurgal valmis kaasaegne ja tänapäevastele nõudmistele vastavate poe- ja teeninduspindadega vaba aja keskus, mis avatakse 27. oktoobril.
Põhja-Tallinnas avatakse järgmisel nädalal Arsenali keskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsaariaegse punastest tellistest tehasehoone ümberehituse käigus tuli päevavalgele nii ohtlikke kemikaale kui lõhkeainet.
«Vanast hoonest uue tegemine on tihti keerulisem kui nullist alustamine – ka Arsenali keskuse ehitus pakkus Nordeconile mitmeid üllatusi,» sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. «Ehituse käigus leidsime hoonest väga palju ohtlikku, kuid oli ka positiivset – näiteks katuse kandva puitkonstruktsiooni üllatavalt hea seisukord, mistõttu pidime seda vaid üksikutes kohtades proteesima. Taaskord õnnestus meil ehitajana kogeda, et kogu projekti koostööpartnerid olid vastutulelikud ja kiiresti reageerivad oma ala professionaalid, nii püsis ka töö graafikus ning varsti avatakse Põhja-Tallinna suurim ning põneva arhitektuuriga kaasaegne vaba aja keskus.»
«Ehitusprotsessi ajal leidsime nii mõndagi huvitavat,» täpsustas Nordecon ASi projektijuht Oleg Kaas. «Erika 4 hoone lammutamisel avastasime kolmandal korrusel lukustatud ukse tagant hüljatud keemialabori. Riiulid olid kemikaale, ampulle ja seadmeid täis, nagu oleks töö just pooleli jäänud. Kokku leidsime ehitusobjektilt kanistrites 5 liitrit elavhõbedat, paarsada liitrit soolhapet ning maa seest ka mürske. Kemikaalid utiliseerisime vastavalt seadustele, mürsud aitas objektilt eemaldada päästeamet,» rääkis Kaas.
Kaasi sõnul tuli ehituse käigus päevavalgele teisigi ohtlikke elemente. «1960. aastatel silikaattellistest ehitatud katlamaja oli seestpoolt isoleeritud asbestiga – sel ajal täiesti tavaline. Asbesti ja ka vanade eterniidist katusekatete nõuetekohane utiliseerimine nõudis erilist tähelepanu ning ka suuri kulutusi,» lausus Kaas. «Tööstuse tänava poolsest hoonest lammutasime enamuse, alles jäi vaid kaks kandvat seina – ühte neist on näha keskusest seest, teist Tööstuse tänavalt. Selleks aga, et taastada alles jäetud telliskivifassaadid võimalikult autentselt, sorteerisime lammutatud varemetest välja ligi 12 000 telliskivi ning kasutasime neid uuesti.»