/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2011/08/21/716130t1hbb22.jpg)
Ligi 20 protsenti munitsipaalüldhariduskoolide õpilastest tunneb end koolis olles pigem või täiesti õnnetuna, selgus Tallinna munitsipaalkoolide rahuloluküsitluse koondraportist.
Viiendik Tallinna õpilastest tunneb end koolis õnnetuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 3. klassi õpilastest tundis end koolis olles väga õnnelikuna 41 protsenti ning väga õnnetuna 1 protsent, siis 11. klassiks olid vastavad näitajad 10 ja 7 protsenti, kusjuures väga ja pigem õnnetud õpilased moodustasid kokku juba enam kui kolmandiku.
/nginx/o/2016/10/17/5967323t1h5822.png)
Õnnelikumad on nooremad ja edukamad õpilased
Eri kooliastmete puhul ilmnes seega selge tendents – mida vanema klassi õpilased, seda harvemini nad end koolis olles õnnelikuna tunnevad, selgus raportist.
Uuringu analüüs näitas, et õnnelikumad on need õpilased, kellele meeldib õppida ning kes on õppimises edukamad, kellel kulub õppimisele vähem aega ning kes tajuvad vähem kooliga seotud stressi. Õpilaste õnnelikkus koolis sõltub tugevalt õpilaste õppeedukusest, kuid paljuski ka vanusest ja konkreetse koolikeskkonnaga ehk suhete ja füüsilise keskkonnaga rahulolust.
Kui võrrelda võrdsete võimete ja sarnase taustaga poisse ning tüdrukuid, siis esimesed on oma olemuselt koolis pisut õnnelikumad. Keskmise õnnelikkuse osas aga poiste ja tüdrukute vahel olulisi erinevusi ei eksisteeri, kuna tüdrukud on õppetöös edukamad, mis on üheks peamiseks mõjuriks end koolis õnnelikuna tundmisel.
Vene õppekeelega koolides on õnnetuid vähem
Ilmnes, et Vene õppekeelega koolide õpilaste seas oli 5 protsendi võrra enam neid, kes tundsid end koolis olles väga õnnelikuna ning pea samavõrra vähem end pigem või väga õnnetuna tundvaid õpilasi.
/nginx/o/2016/10/17/5967397t1h2837.png)
Koolistress on Tallinna koolides laialt levinud
Samaaegselt, kui õppimise kõrvalt muudeks tegevusteks jääv vaba aeg vanemates klassides järjepidevalt kahaneb, kasvavad ka koolistressi ilmingud. Koolis käimisega seoses pidevat väsimust, kehva meeleolu ja soovimatust koolis käia tunneb pidevalt või väga tihti kümnendik 3. klasside, viiendik 6. klasside, veidi alla kolmandiku 8. klasside ning rohkem kui kolmandik 11. klasside õpilastest.
/nginx/o/2016/10/17/5967561t1hadeb.png)
Pidevalt või väga tihti vaevab koolistress keskmisest sagedamini sisseastumiskatsetega koolide ning venekeelsetest enam eesti õppekeelega koolide õpilasi.
Samas on lapsevanemate seas õpilaste endiga võrreldes poole vähem neid, kellele nende laps on väljendanud tihti või väga tihti koolistressi. Seega on laste koolistress osaliselt vanemate eest varjatud. Sealjuures on erinevused 3. klasside lapsevanemate puhul oluliselt suuremad kui 11. klasside puhul, kus need on minimaalsed.
Tähelepanu õpikoormuse ja stressi vähendamisele
Uuringutulemuste valguses toodi välja, et selleks, et koolides oleks rohkem rahulolevamaid õpilasi, tuleks pöörata enam tähelepanu õpikoormuse ja kooliga seotud stressi vähendamisele, õpimotivatsiooni suurendamisele ning headele suhetele sidusrühmade vahel. Eriti tuleks kõigile neile aspektidele tähelepanu pöörata põhikooli teises ja kolmandas astmes ning gümnaasiumis.
Raportis seisab, et õpikoormuse ja koolistressi vähendamiseks tuleks riiklikul tasandil üle vaadata põhikooli ja eriti gümnaasiumi õppekavade kohustuslike ainete osakaal. Kohustuslike ainete osakaalu vähendamine võimaldaks rohkem rakendada individuaalset lähenemist jõukohase õpikoormuse määramisel, mille õpiülesanded soodustaksid iga õpilase arengut.
Üks võimalus õpikoormust vähendada on raportikoostajate sõnul ka senisest enama mitteformaalse õppe arvestamine formaalharidusüsteemis, seda eriti gümnaasiumiastmes. Mitteformaalne õpe võib aset leida väljaspool kooli ning on ette võetud teadlikult, eesmärgiga end arendada. Koolipidajad võiks koguda koolidelt parimaid praktikaid, kuidas on õppekavade täitmisel mitteformaalset haridust arvestatud, et julgustada vastavate praktikate laiemat levikut.
Uuringus osales 14 645 vastajat
Tallinna Haridusameti tellitud ning OÜ Eesti Uuringukeskuse läbi viidud uuringus osales kokku 60 munitsipaalüldhariduskooli Tallinnas, sealhulgas 21 vene õppekeelega kooli ning 6 HEV kooli. Uuringusse kaasati vastavalt koolitüübile õpilasi kõikidest kolmest õppeastmest ja gümnaasiumist (3., 6., 8., 11. klass). Lapsevanemate puhul kaasati uuringusse samade laste vanemad, kes osalesid ka uuringus.
2015/2016 kooliaasta teises pooles tehtud uuringus vastas kokku 14645 inimest, nendest 9281 olid õpilased, 3391 lapsevanemad, 1918 õpetajad, 55 koolijuhid.
/nginx/o/2016/10/17/5967251t1haf23.png)
Uuringu eesmärk oli saada tagasisidet Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide suundumustest tervikuna ning hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtide rahulolu hariduse eri aspektidega – kuidas vastavad õppe sisu ja saavutatud tulemused ootustele, kuidas toetavad koolid elukestvaks õppeks vajalikke oskusi ja hoiakuid ning milline on tagasiside õpikeskkonnale ja sotsiaalsete suhetele.