Eesti kõigi aegade kalleim investeering, ühiskonnas palju poleemikat tekitanud ja seni General Electricult üleandmist ootav Auvere elektrijaam hakkab tootma kuni neljandiku Eestis tarbitavast elektrist ja paistma silma erakordse efektiivsuse ja puhtusega, usub Eesti Energia. Postimees käis moodsas elektriplokis ja jälgis elektritootmist kaevandusest kuni tuhaväljadeni välja.
Rekordilised 638 miljonit eurot – ligikaudu 7 protsenti Eesti riigi eelarvest – maksnud elektrijaama ehitamise pärast on endisele majandusministrile Juhan Partsile tehtud korralikku peapesu. Veel sel nädalal kinnitas Parts taaskord, et «see polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus».
«Palju on küsitud, kas see on olnud õige otsus Eesti jaoks. Me saame seda teada kuskil 40 aasta pärast, vaadates tagasi, kas see oli õige otsus. Täna on see meie kõige efektiivsem elektritootmisseade, mis teenib kõige rohkem kasumit, nii et tänases seisus on see olnud väga õige otsus,» lausus Enefit Energiatootmise juhatuse esimees Tõnu Aas.
Aas märkis, et mõtlema peab sellele, mis tuleb vanade plokkide asemele. «Osa vanu plokke me teame juba, et peame teatud aja pärast kinni panema, kuna need ei vasta Euroopa Liidu nõuetele – kolm plokki siin Eesti elektrijaamas ja üks Balti elektrijaamas,» ütles ta.
Samas pole Eesti Energia uut elektrijaama veel vastu võtnud. «Meil on kurioosne olukord, kus jaam töötab nagu oleks valmis, samas ta ei ole valmis, sest pole üleantud, ja üle pole jaam antud seetõttu, et meie peatöövõtja General Electric pole suutnud näidata, et maksimaalsel koormusel jaam heitmete poolest mahub kehtestatud normidesse. Jutt käib ainult ühest asjast: tolmust ehk peentuhast,» selgitas Auvere elektrijaama rajamist ehitusplatsil omaniku poolt koordineerinud Eesti Energia projektijuht Ivo Mõik.