Maakohtus süüdi mõistetud ärimees kaebas riigiprokuratuuri kohtusse

Veel ei ole teada, millal kohus asja arutama hakkab. Foto: Lauri Kulpsoo / Postimees

Harju maakohtu jõustumata otsusega maksukuriteos süüdi mõistetud ärimees Henry Kallas, keda mitmed väljaanded on nimetanud ka Lambo-meheks, on otsustanud ajakirjanduses esitatud väidete ümberlükkamiseks kohtusse pöörduda.

«Küll see info liigub kiiresti. Ma tean, et alles 12. oktoobril sai vastaspool hagiavalduse kätte,» imestas Kallase kaitsja Jaak Siim. Nimetatud vastaspool on riigiprokuratuur, keda esindab tsiviilasjas riigi peaprokurör Lavly Perling. Kaitsja sõnul on hagi esitatud ka Ekspress Meedia vastu.

«Asi lihtne - see puudutab Eesti Ekspressis ilmunud artiklit,» selgitas Siim. Tegemist on mullu 12. augustil ilmunud artikliga «Lamborghini koht pole politseigaraažis!», milles esitas riigiprokurör kaitsja hinnangul ebaõigeid väiteid.

«Artiklis kirjeldati temaga (Henry Kallasega - toim.) seonduvaid asjaolusid ja menetlusi. Me taotleme ebaõigete andmete ümberlükkamist ja rahalist hüvitist,» rääkis kaitsja Postimehele. Nimelt leiavad Siim ja Kallas, et artiklis on terve rida ebaõigeid faktiväiteid, mis muu hulgas kahjustavad esimeses kohtuastmes süüdi mõistetud mehe mainet.

«Prokuratuur leiab, et ajakirjanikule edastatud teave oli objektiivne, tasakaalustatud ega kahjustanud kellegi õigusi,» kommenteeris hagi riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.

Kostina lisas, et kuna kohtumenetlus on veel ees, peab prokuratuur õigeks esitada kõigepealt oma seisukoht kohtule. Täiendavaid kommentaare on prokuratuur valmis jagama kas avalikul kohtuistungil või siis, kui kohtumenetlus on läbi.

Hageja ei märkinud kohtule esitatud avalduses nõutava hüvitise suurust, see on jäetud vajadusel kohtu otsustada.

Juuni algul tegi Harju maakohus otsuse Henry Kallase asjas. Äripäev kirjutas, et kohus mõistis Kallase süüdi maksukuriteos ja karistas teda kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. 

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Henry Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud osaühing 2011. aasta kevadel Tallinnas ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

Kallase kaitsjad vaidlustasid maakohtu juunikuise otsuse ning asja arutab peagi uuesti Tallinna ringkonnakohus.   

Postimees kirjutas umbes aasta aega tagasi, kuidas politseil on rahapesus kahtlustatava ärimehe Henry Kallase Lamborghini Aventadori hoiustamisele kulunud tuhandeid eurosid maksumaksja raha.

Parandatud kell 15.55 - Kallas mõisteti süüdi maksukuriteos, mitte rahapesus, nagu artiklis algselt ekslikult väideti.

---

Postimees avaldab Henry Kallase kommentaari muutmata kujul:

Henry Kallas: juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet

Oleme esitanud hagi ebaõigete andmete ümberlükkamise, ebakohaste väärtushinnangute tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude artikli avaldanud ajalehe väljaandja kõrval ka Riigiprokuratuuri vastu.  Artiklis sisaldub vähemalt üheksa selgelt ebaõiget väidet, mille ebaõiguse tuvastamist ja ümberlükkamist me taotleme.

Ühe markantsema näitena nähtub avaldatud ja prokurörile omistatud väljaütlemistest see, et viimane nimetab menetlusosalist valgekraeks - mida saab prokuröri töö kontekstis mõista vaid ühtemoodi - kes põhjustab peavalu, teeb trikke ja kelle kohtuasjast võib kujuneda huvitav väljakutse.

Seesugused avaldused rikuvad süütuse presumptsiooni ja nende avalduste eesmärgiks ei ole avalikkusele teabe andmine, vaid eelkõige omakasupüüdlik soov luua menetlusosalisest kuvandit, mille ühisosas reaalsusega on aina kahanev. Leiame, et selliste seisukohtade avaldamine ei sobi Eesti õiguskultuuri, veel vähem riiklikku süüdistust esindavale prokurörile, kes on ühtlasi prokuröride eetikanõukogu esimees. 

Miks peaks prokurör seesuguseid tundepuhanguid ajakirjanduse vahendusel väljendama?  - Ise tõdedes, et inimesest loodud kuvand või mulje mängib kohtus rolli.

Möönan, et prokurörile ei saa ette heita funktsionaalset erapoolikust, kuid avaliku võimu teostamisel tuleb lugu pidada teiste isikute õigustest ja ühiskonnas kehtivatest moraalinormidest ning nendest põhimõtetest hälbimist tuleb õigusriigis taunida. Seda ka seetõttu, et prokuröri poolt väljaöeldule omistatakse ühiskonnas, võrreldes tavakodanikuga või menetlusosalisega, oluliselt suurem kaal.

Prokuröril peavad olema isikuomadused mis annavad eelduse tegemaks oma tööd professionaalselt, objektiivselt ja õiglaselt – vältides igasugust käitumist, mis võiks osundada tema võimalikule erapoolikusele ja negatiivsele hoiakule menetlusosaliste suhtes. Kummastavaks tuleb pidada olukorda kus prokurör jagab oma seisukohti ajakirjanduse vahendusel enne kohtueelse menetluse lõppu, ilma, et temani olekski veel toimiku materjalid jõudnud - nagu see antud juhul on olnud.

Tartu Ülikooli semiootika osakonna poolt teostatud ja hagile lisatud semiootiline ekspertiis kinnitab üsna ühemõtteliselt, et käesoleval hetkel on ülaltoodud põhimõtete järgmine prokurörile selgelt üle jõu käivaks osutunud. Muuhulgas andis ekspertiisi tulemus mulle täiendava kindlustunde oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumisel, kuna selles tehtud järeldused võimaldavad väita, et artiklis väljendatud negativistlik ja halvustav hinnang minu suhtes ei ole üksnes minu kujutlus, vaid võimaldab samasugusele järeldusele jõuda ka teistel lugejatel.

Kahjuks tuleb tõdeda, et vaidlusaluse artikli välja andnud nädalaleht, nagu ka mitmed teised väljaanded üritavad järjekindlalt luua minu persoonist mingisugust sensatsioonilist ajakirjanduslikku objekti - lähtudes eelkõige enda loetavuse tõstmise ehk majanduslikest huvidest.  

Jätkuv olukord, kus vastutustundetu ajakirjandusliku töö tulemusel ilmub pidevalt lugusid vale ja valikulise teabega - põjustab see kannatusi minu era- ja tööalastele suhetele. Sellel põhjustel olen otsustanud pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ja kõnesoleval juhul on tegemist ühe kohtuvaidlusega mitmete teiste sellesisuliste kõrval.

Ootame ära kohtu seisukohad ja lähtume sellest.