/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2015/12/14/4799185t1h858a.jpg)
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme ja erukindral Ants Laaneotsa sõnul käisid värske riigikaitse arengukava ümber tulised vaidlused, et prioriteedid paika saada, lõpptulemust peab ta aga edasiviivaks.
Laaneots riigikaitse arengukavast: selle üle käisid tulised vaidlused, probleem on rahapuuduses (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitse arengukava aastateks 2017–2026 näeb ette, et riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka. Tankide ja keskmaa-õhutõrjekomplekside ost lükkub aga edasi.
«Kogu probleem on rahapuuduses,» märkis Laaneots. «Meil olid tulised ja pikad vaidlused selle üle, mis on prioriteet ja mis mitte.»
Mis puudutab tankide ostu edasilükkumist, oli Laaneots üks neist, kes seda ei pooldanud. Ent lõpuks leiti kompromiss. Nimelt soetab Eesti tankide asemel liikursuurtükid, mida on Laaneotsa sõnul samuti väga vaja. «Põhimõtteliselt asendasime ühe asja teise vastu ehk leidsime kompromissi.»
Ta lisas, et jaanuari keskel tuleb siia Ühendriikide pataljoni lahingugrupp ning kaasa tuuakse ka tankid. «Seegi lahendab esmase häda ära,» märkis Laaneots.
Perspektiivis on tankide soetamine tema sõnul aga kindlasti vajalik, sest see tagaks täieliku soomusvõimekuse.
Ta toonitas, et värske arengukava on igal juhul edasiviiv. «Muidugi tahaks kõike korraga, aga paraku peab mingi valiku tegema. Kõik mis puudutab sõjatehnikat, on ülimalt kallis, ja näiteks keskmaa-õhutõrjekompleksid on üüratult kallid,» sõnas ta.
«Kui Ämari muutub aga pidevalt tegutsevaks lennuväljaks, nagu ta praegu on, siis kindlasti tuuakse siia keskmaaraketid juba nende riikide poolt, kelle lennukid siin on. Näiteks kui britid siin olid, siis neil olid omad raketisüsteemid kaasas,» märkis Laaneots.
Ta rõhutas, et kogu probleem seisneb selles, et Eesti on liiga väike ja meie eelarved on väikesed, mistõttu ei suuda me ka hirmkallist sõjatehnikat soetada.
NATO-st on tema kinnitusel palju abi ja liitlaste juuresolek tagatud, vastasel juhul oleks pilt Eestis praegu oluliselt kurvem.
Küsimusele, kas kaitsekulutusi peaks veelgi suurendama, vastas Laaneots, et riigieelarvet peab siiski vaatama riigi mastaabis. «Tahtmist on palju, aga raha on ju igale poole vaja. Kõike ei saa ühe mütsi alla panna.»