/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/12/03/100147t1h43c4.jpg)
Eesti välisluurega tegeleva teabeameti eelarve on kümne aastaga neljakordistunud ning kasvanud on ka töötajate arv, ütles üle kümne aasta teabeametit juhtinud ning aasta algul siseministeeriumi kantsleri ametisse kinnitatud Tarmo Türkson.
Eesti välisluure eelarve neljakordistus kümnendiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kümne aastaga on selle asutuse eelarve laias laastus neljakordistunud, ka töötajate arv on kordistunud, aga seda kahjuks täpsustada ei saa,» rääkis Türkson BNSile antud intervjuus.
Tema sõnul on asutus võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev.
Ka kümne aasta suuremaid kordaminekuid ja töövõite ei ole tema sõnul võimalik avalikult välja öelda, kuid üheks suureks teemaks, millega teabeamet selle aja jooksul tegeles, oli NATO kaitseplaan.
«Üheks suureks kordaminekuks on see, et koostöös välisministeeriumi ja kaitseministeeriumiga on meil nüüd olemas contingency plan ehk Eesti kaitseplaan,» rääkis Türkson.
Türksoni sõnul tegi teabeamet selle plaani ohuhinnangute jaoks aastaid tööd.
«Meiepoolne panus ohuhinnangutesse oli see, mille alusel kujunes NATO ühtne ohupilt ja selle ühtse ohupildi alusel planeeritaksegi vastutegevused,» selgitas Türkson.
«See on üks avalikkusele välja paistev asi, mille teoks saamisel oli teabeametil suur panus.»
Teabeameti eelarve oli mullu 131 200 000 krooni, 2001. aastal oli see 35 000 000 krooni. Tänavu on eelarve kasvanud 11 567 925 euro ehk 180 998 695 kroonini.
Türkson asus Eesti välisluure juhiks 1999. aastal teabeteenistuse peadirektori kohusetäitjana. 2001. aastal sai temast vastloodud teabeameti peadirektor.
Pärast kaht viieaastast ametiperioodi teabeameti juhina kinnitas valitsus ta tänavu jaanuaris siseministeeriumi kantsleriks.