Uus suund: rohkem ajateenijaid ja tipptasemel luure

Pärast jalaväe lahingumasinate CV90 ja toetussoomukite ostu vajab kaitsevägi riigikaitse arengukava kohaselt suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks 155 mm liikursuurtükke, näiteks PzH 2000 (pildil). Foto: Vikipeedia

Riik loob järgmise kümne aasta vältel kaitseväkke küberväejuhatuse, soetab liikursuurtükid ja kasvatab hüppeliselt ajateenijate hulka. Palju kirgi kütnud plaan Eestile tankid osta on esialgu ootele pandud.

Nii selgub värskest riigikaitse arengukavast aastateks 2017–2026, mille üksikasju tutvustab kaitseministeerium täna avalikkusele.

Kui eelmises pikas arengukavas neli aastat tagasi võeti suund reaalse esmase kaitsevõime ehk kahe brigaadi loomisele ning maakaitsele ja soomusmanöövervõimele, siis nüüdse kavaga tahetakse kindlustada kõik need lülid, mis võivad takistada nimetatud osi ühise löögirusikana tegutsemast.

Üks arengukava põhilisi teese ongi, et riigile pole kasu poolikutest lahendustest, kus ühest üksusest on olemas vaid relvastus, teisest inimesed ja kolmandast taristu. Pingestunud rahvusvahelises olukorras peab kogu riigis paranema info kogumise, seiramise ja analüüsi võime.