Kultuuritolmu intsident sai lahenduse

2014. aasta suvel palju avalikkuse tähelepanu pälvinud intsident politsei ja üritusele Kultuuritolm tulnute vahel sai nüüd lõpliku lahenduse kohtus. Nii esimene kui ka teine kohtuaste – vastavalt Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus – leidsid, et võimuliialduses süüdistatud politseinik Stanislav* tuleb õigeks mõista.

Kuigi Tallinnas endise Patarei vangla territooriumil toimunust sattus avalikkuse ette mitu videot, mis olid illustreeritud emotsionaalse jutuga, osutus kohtumenetluses üheks peamiseks tõendiks video, mida Eesti avalikkus tollest 12. juuli varahommikust seni näinud polegi. Seda videot on võimalik vaadata Postimehe veebiväljaandest.

Kolmandate isikute kaitseks on videot lühendatud.

Kes lõi keda? Seniavaldamata videomaterjal andis sündmustele hoopis uue vaate.

Kõnealusel videol on seni avaldatutega võrreldes palju paremini näha juhtum, mille pärast algatati kriminaalasi nii korrakaitsja Stanislavi kui ka ühe ürituse külastaja Marguse* suhtes. Video autor seda tollal ei avaldanud ja politsei silmis oli see kriminaalmenetluse tõend, mida avalikustada ei tohtinud.

Video algab olukorraga, kus abipolitseiniku rollis olnud kodanikuaktivist Sergei Metlev üritab ohjeldada publiku hulgas olnud Margust. Toona ütles Metlev Postimehele, et suutis vastase põlvili suruda, kuid mees üritas uuesti püsti tõusta.

Appi ka teenistuskoer

«Ehkki selleks hetkeks oli kohal juba kolm politseipatrulli, tekkis mul tunne, et see inimene võib mind lüüa. Haarasin tal kaelast, et ta maha tõmmata. Kui ma koos temaga maha kukkusin, tulid mulle appi kaks juures olnud politseinikku. Ütlesid mulle, et lase lahti, sest nad saavad olukorraga hakkama,» rääkis kodanikuaktivist.

Videost ongi näha, kuidas Margus, kellest Metlev kinni hoiab, lööb üht politseinikest vähemalt kolm korda järjest käega nii tugevasti, kui tema asend hetkel võimaldab. Seejärel kukuvadki nad koos Metleviga maha ja kaks politseinikku üritavad Margust kinni hoida. Samal ajal jõuab sündmuskohale koerajuht politseikoeraga, kes mitu korda haugatab.

Ühtlasi on videost näha, et sealsamas kõrval üritab politseinik Stanislav koos kaaslasega kinni pidada lõpuks kohtuasjas kannatanuna tunnistusi andnud Heigot*, kes on pikali maas. Pärast koera esimesi haugatusi lööb politseinik Heigot esimest korda rusikaga. Möödub mõni sekund, Stanislav vaatab ringi ja lööb Heigot siis veel kaks korda järjest käega. Seejärel tõuseb politseinik püsti, võtab hoogu ja lööb maas lebavat meest jalaga.

Need kaks episoodi ongi kahe  kriminaalasja põhjuseks. Üks algatati Marguse suhtes, kes politseinikke rusikatega lõi, ning teine politseinik Stanislavi suhtes, kes uurijate hinnangul liigset jõudu kasutas.

Kahjuks ei jäänud kumbki neist intsidentidest pealtnägijate videotele, mis kaks aastat tagasi palju kõneainet pakkusid. Vaid jalalööki võib ühe video äärest näha, kui vaataja teab seda sealt otsida. Pärast neid kahte intsidenti suudeti käeraudu panna rusikakangelane Margus, kes hakkas vastu ka siis, kui teda rauduskäsi politseiauto poole eskorditi.

Kuid Heigot, keda korrakaitsja Stanislav neli korda lõi, ei suutnud politseiametnikud nii kiiresti raudu panna ning tema ohjeldamiseks kasutati erivahendina politseikoera, pärast mida mehe vastupanu lakkas. Toona tema ümber olnud sõbrad ütlesid hiljem, et Heigo reaktsioon oli põhjustatud pisargaasist, mida oli talle enne näkku lasknud Dussmann Security turvamees. Olukord lahenes Heigo viimisega politseibussi.

Kohtumenetluse käigus nentis kohtusaali turvataktika eksperdina kutsutud Jaak Kiviste, et jalalöögi otstarbekus jäi talle arusaamatuks. «Antud videos ma ei näinud ohtu kellegi elule, ma ei leia, et see oleks olnud proportsionaalne,» sõnas ta kohtule.

Kohus aga leidis, et kuna Heigo osutas politseinikele vastupanu, siis oli füüsilise jõu kasutamine tema suhtes vältimatu. Vaidlus käiski pigem selle üle, kas see oli proportsionaalne. Kohus leidis, et politseinike lööke hinnates tuleb arvestada tolleks hetkeks kujunenud olukorda tervikuna. Nagu videolt näha, oli siis juba  politseiametnikke rünnatud.

Kohus kaalus lööke

Oluliseks said ka abipolitseinik Metlevi vande all antud tunnistused, et hetkel, kui ta koos Margusega maha kukkus, peksis Heigo teda ägedalt jalgadega. See kinnitab ka teiste politseinike tunnistusi, et Heigo osutas kinnipidamisel selget vastupanu – korrakaitsjate korraldustele oleks ta seaduse järgi pidanud alluma igal juhul.

Kuna Heigo hakkas sel hetkel, kui teda löödi, kõvasti vastu, tõlgendas kohus selle Stanislavi kasuks, sest ta võis märgata midagi, mis nõudis tema kiiret sekkumist. Videost seda ei selgu.

Luges ka see, et Stanislavi lööke ei saanud pidada mitte raske, vaid keskmise füüsilise jõu kasutamiseks, sest jalalöök ei tabanud Heigo pead, vaid tõenäoliselt pigem vasakut puusa või reit.

Kohus kaalus ka seda, kas Heigot oli üldse põhjust kinni pidada, ning jõudis seisukohale, et tema eelnev tõrges käitumine, isikutuvastusest keeldumine ja ebatsensuursed väljendid politseiametnike aadressil andsid selleks alust. Alkoholijoobes olnud mees tõrjus korrakaitsjaid ka kätega eemale.

Kõigi nende argumentide ja muude tõendite põhjal leidiski kohus, et Stanislavi tegevus oli proportsionaalne soovitud eesmärgiga: Heigo käed raudu panna ja füüsiline konflikt lõpetada. Seetõttu mõistetigi Stanislav õigeks.

Marguse suhtes kriminaalmenetlus kestab.

* Loos on kasutatud vaid Stanislavi ja Marguse eesnime, sest kumbagi ei ole tehtu eest kriminaalkorras karistatud. Kannatanuks olnud Heigo on ise oma eesnime avaldanud hiljem antud intervjuudes.

------

Stanislav jäi tööst ilma

Mõni nädal hiljem vabastati politseinik Stanislav siiski teenistusest, ent mitte Kultuuritolmul juhtunu pärast.

«2014. aasta 29. juulil sundis ta tööst vabal ajal ja isikliku sõiduautoga liigeldes Tallinnas Pärnu maanteel korduvalt peatuma ühe sõidukijuhi ning hirmutas oma käitumisega kaasliiklejaid. Stanislav ei teatanud juhtunust häirekeskusele ega oma vahetule juhile. Distsiplinaarmenetluses ei leidnud kinnitust, et teine autojuht oleks käitunud ohtlikult või provotseerivalt,» võttis asja kokku Põhja prefekt Kristian Jaani.

Nii vabastatigi Stanislav teenistusest vääritu käitumise pärast liikluses. Asjaosaline ise ei soovinud seda sündmust kommenteerida.