Minister Reinsalu tahab alatasa suuri asju ära teha. Aga tulemused?

Justiitsminister Urmas Reinsalu tahab reformida kõikvõimalikke teemasid, mis tema haldusalasse jäävad. Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsminister Urmas Reinsalu kohta ei saa kindlasti öelda nagu ta oleks oma ametiajal madalat profiili hoidnud. Vastupidi, minister on näinud hulgaliselt võimalusi muudatusteks ning neid alati rõõmuga ka tutvustanud. Iseasi, kas need plaanid ka reaalsuseks on saanud.

Varem kaitseministri ametit pidanud Reinsalust (IRL) sai Taavi Rõivase teises valitsuses justiitsminister mullu 9. aprillil. Sellest ajast saati on ta ette võtnud kõikvõimalikke muudatusi, mida tema haldusalas ära teha annab.

2015. aasta suvi - vähem seadusi ja pankrotikuriteod

Mullu juulis teatas Reinsalu, et tema hinnangul tuleks pankrotikuriteod võtta riiklikult rangema järelevalve alla ja kurjategijaid senisest jõulisemalt karistada.

«Pankrotikuriteod ja pahatahtlik maksejõuetuse tekitamine on edaspidi riigi kriminaalpoliitiliseks prioriteediks,» ütles Reinsalu 2015. aasta suvel BNSile. «Selliste kuritegude menetlemisel tuleb kehtestada jõuline riiklik sund,» toonitas ta toona veelgi.

Seda, et asi pole kuigi kaugele jõudnud, näitab see, et aasta aega hiljem, tänavu suvel, tuli Reinsalu taas sama sõnumiga välja. «Peitkuritegevus, pahatahtlik maksejõuetuse tekitamine, selle kaudu omastamine, see on justministeeriumi prioriteet lähiajal. See olukord praegu ei ole normaalne,» kordas minister pea sõna-sõnalt aastavanust eesmärki.

Justiitsministeerium teatas nüüd Postimehele, et selles küsimuses on siiski toimunud edasminek - on algatatud maksejõuetusõiguse revisjon, mille eesmärk on süstemaatiliselt kehtiv pankrotimenetlus, saneerimismenetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus läbi töötada ja esile kerkinud probleemidele lahendused pakkuda. Revisjoni tulemusi on oodata järgmise aasta sügisel.

Kuid tagasi 2015. aasta suvesse - augustikuus saatis justiitsministeerium avalikule konsultatsioonile õigusloome mahu vähendamise kava, mille eesmärk oli peatada seaduste ületootmine ja vähendada bürokraatiat.

Uurisime justiitsministeeriumist, mis on kavast saanud. Reinsalu tõi välja, et kui õigusloome mahu vähendamise kava on sõnum, mida justiitsministeerium pidevalt meelde tuletab nii oma kooskõlastuskirjades kui ka erinevate tegevustega, siis eraldi on veel rakendusplaan, milles on mitmed olulised koolitustegevused, et parandada õigusloomega tegelevate inimeste teadmiste taset.

«Kava raames on ära hoitud rida riskantseid asju, näiteks elektrituru seaduse eelnõu ja energiamajanduse arengukava. Välisteenistuse seaduses on viidud osa detaile määruse tasemele,» loetles Reinsalu seniseid tulemusi. Lisaks märkis, ta et jusiitsministeerium on enda poolt esitatud avaliku teenistuse seaduse puhul loobunud teatud asjade reguleerimisest kooskõlastamise käigus.

2015. aasta sügis – roolijoodikud, õigusabi ja okupatsioonikahjud

2015. aasta oktoobris on justiitsministeeriumi pressisaalis kohal suur hulk ajakirjanikke, sest Reinsalu tutvustab koos ministeeriumi spetsialistidega ettepanekuid roolijoodikute korrale kutsumiseks. Sisuliselt näevad muudatused ette karistuste karmistamist.

Ehkki plaanitavad muudatused tekitasid üksjagu küsimusi just selles osas,  kas karistuste karmistamine on päris õige viis, on aasta hiljem reform reaalsuseks saamas. Nimelt saatis justiitsministeerium möödunud nädala algul valitsusse sellesisulise eelnõu. «Taotleme, et kõnesolev eelnõu jõustuks alates 2017. aasta algusest,» kommenteeris Reinsalu.

Samal sügispäeval, kui laiem avalikkus kuulis roolijoodikute ohjeldamise kavast, rääkis Reinsalu ERRi uudisteportaalile, et kavatseb lähiajal välja tulla õigusabi reformi ettepanekutega ja selle alusel kavandada ka seadusemuudatusi. 

Samal hommikul oli advokatuuri esimees Sten Luiga «Terevisioonis» rääkinud, et riigi osutatav tasuta õigusabi kättesaadavus on pea olematu ning asi on poliitiliste prioriteetide taga.

«Ma olen tema hoiakuga 100 protsenti nõus. Riigi õigusabi poliitika vajab reformi,» nõustus Reinsalu koheselt ning avaldas lootust, et muudatuses õigusabisüsteemis rakenduvad 2017. aastal. Ministri sõnul on selleks juba ette nähtud ka raha riigieelarvest.

2015. aasta novembris teatas Reinsalu, et hakkab koos teiste Balti riikide justiitsministritega nõukogude okupatsiooni kahjusid kokku arvestama, et need siis idanaabrilt tagasi nõuda. Selline käik tuli ootamatult teistele valitsusliikmetele, kes Reinsalu soolost hämmingus olid ja seda ei toetanud.

Loe lisaks: 

• Kahjunõue okupatsiooni eest on justiitsminister Reinsalu initsiatiiv
• Rõivas ei näe okupatsioonikahjude nõudel perspektiivi

Reinsalu ei ole kriitikast hoolimata peatunud - veel tänavu augustis lõpus kogunes justiitsministeeriumis Eesti ja Läti kahepoolne ekspertide ümarlaud, kus arutati edasisi tegevusi.

2016. aasta sügis – korduvkurjategijad, puuküürnikud ja põhiseadus

Veel alles möödunud nädalal kutsus justiitsminister kokku toatäis ajakirjanikke, et tutvustada plaani, kuidas vähendada Eestis korduvkuritegevust. Plaan on mõistagi üllas, kuid tasub märkida, et tegemist on üksnes ettepanekutega, eelnõu väljatöötamiskavatsustki veel ei ole.

«Riik peab kaitsma ausaid kodanikke ja ühiskonda kõige ohtlikumate kurjategijate eest ehk selliste inimeste eest, kes on korduvalt tapnud, vägistanud või pannud toime mõne muu ühiskonna turvatunnet oluliselt mõjutava teo,» teatas Reinsalu. «Meie eesmärk on tõhustada korduvalt vägivallatsenud isikute karistamist ning vähendada vanglast vabanenute retsidiivsust,» lisas minister.

Reinsalu selgitas, et justiitsministeeriumil on plaan sel aastal väljatöötamiskavatsus kooskõlastusele saata. Eelnõu parlamenti saatmine jääb ministri ootuste kohaselt 2017. aasta algusesse. 

Loe lisaks: Reinsalu retside karistamise plaan võtab ilmet

Möödunud nädalal oli Reinsalu tavapärast vast aktiivsemgi, sest avaldas ajakirjanduse vahendusel soovi veel kahe teema reformimiseks. Kui riigikogu liige Rait Maruste rääkis «Aktuaalses kaameras», et Eesti vajab konstitutsioonikohut, siis Reinsalu selle ideega päri ei olnud. Küll aga ütles, ta et põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem tervikuna vajab reformimist. 

Möödunud nädala keskel kirjutas rahvusringhäälingu uudisteportaal, et justiitsministeerium kavatseb analüüsida võlaõigusseadust, et üüriturgu paindlikumaks muuta ja niinimetatud puuküürnike probleemi lahendada.

«Minu selge seisukoht on, et Eesti üüriõigust tuleb muuta, niinimetatud puuküürnike probleem tuleb lahendada. Nende jultunud käitumine heausklike omanike suhtes ja fiktiivsete lepingute sõlmimise võimalus tuleb seadusega tõkestada,» ütles Reinsalu.

Ka teatas minister hiljuti BNSile, et teeb valitsusele ettepaneku viia kolme aasta jooksul Tallinnast Ida-Virumale tuhat ametikohta. Ettepanekule eelnes arutelu Jõhvis, kus osalenud eksperdid ja Ida-Virumaa riigiametnikud seisukohale, et riigiasutuste Ida-Virumaale ümberpaigutamine aitab vältida ääremaastumist, edendab lõimumist ja parandab sisejulgeoleku olukorda.