:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2016/10/12/5948721t1he6a4.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei peaks Eesti paljude teiste riikide eeskujul looma konstitutsioonikohut, sest riigikohtu juures tegutsev kolleegium saab põhiseaduslikkuse järelevalvega suurepäraselt hakkama.
Õiguskantsler ei näe konstitutsioonikohtu loomisel mõtet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik, tänane riigikogu liige Rait Maruste (RE) ütles eilses «Aktuaalses kaameras», et Eestis võiks olla konstitutsioonikohus.
«Ma olen aina rohkem ja rohkem veendunud, et võiks olla eraldi konstitutsioonikohus,» rääkis riigikogu õiguskomisjoni kuuluv Maruste. «See ei tähenda millegi uuesti loomist, vaid praegusest riigikohtust tuleks põhiseaduse järelevalve kohtulik osa välja tõmmata, võib-olla natuke ümber kohendada. See suuri kulutusi kaasa ei peaks tooma,» selgitas ta.
Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) aga ei pidanud eraldi konstitutsioonikohtu asutamist vajalikuks – riigikohtus on ju olemas põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, mille rolli ja pädevust saab vajadusel ümber vaadata.
«Minu arvates teeb riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalvel igati head tööd ja praegust toimiva süsteemi muutmise vajadust ei ole»
Dubleerida pole mõtet
Ministri arvamust jagab ka õiguskantsler ja riigiõiguse professor Ülle Madise. Tema sõnul tagab Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve igati toimiv tasakaaluvõrrand, mille osalisteks on riigikogu, president, õiguskantsler ja vajadusel lõppastmena riigikohus. «Selle voorusi rõhutas esmaspäeval riigikogus ka ametist lahkunud president Toomas Hendrik Ilves,» märkis Madise.
Maruste viitas kohtu vajalikkusest kõneledes ka sellele, et kui mujal maailmas on olemas just konstitutsioonikohus, siis Eestis tegeleb põhiseadusliku järelevalvega riigikohus muude ülesannete kõrval. Justkui oleks see kõrvaline tegevus.
Madise sellise hinnanguga nõustuda ei saa. «Konstitutsioonikohtu kujul dubleeriva süsteemi loomine valdkonnas, mis iseenesest toimib ka praegu hästi, ei saa minu hinnangul pidada päris mõistlikuks,» ütles õiguskantsler Postimehele, märkides, et on seda pikka mõttevahetust riigiõiguse eksperdi ja selle valdkonna professorina jälginud juba aastaid.
Selles mõttevahetuses on tema sõnul siiani peale jäänud seisukoht, et Eesti ei vaja eraldi konstitutsioonikohut, sest see ei muudaks inimeste jaoks midagi paremaks. Ka teiste riikide praktika näitab tema sõnul, et pikaajalised riskid ja kulud kaaluvad üles lühiajalise kasu. Nii ei ole ka Soome ja Rootsi põhiseaduslikku kohut loonud.
«Praegune riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegium täidab oma rolli piisava tõhususega, nagu võime veenduda ka praegu käimas oleva haldusterritoriaalse reformi õiguskindluse menetluses,» on Madise veendunud, et põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuses on tänane süsteem end õigustanud.
Tänane süsteem töötab
«See on Eesti süsteemi tugevus, et põhiseaduslikkuse järelevalve asju vaatab läbi riigikohtu kolleegium, kus on koos haldusõiguse, riigiõiguse, tsiviilõiguse ja karistusõiguse spetsialistidest kohtunikud,» toonitas ta veelgi.
Õiguskantsleri hinnangul on kolleegiumil ka väga tugevad riigiõigusteadlastest nõunikud ning kõikides asjades annab põhjaliku seisukoha ka õiguskantsleri ametkond. Ta juhtis tähelepanu, et tänu tugevale inimeste õiguste rikkumise ennetavale süsteemile presidendi veto ja õiguskantsleri järelevalve kaudu jõuab riigikohtusse tegelikult vähe põhiseaduslikkuse järelevalve asju. Jõuavad ainult need, kus suure tõenäosusega probleem ongi.
«Minu arvates teeb riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalvel igati head tööd ja praegust toimiva süsteemi muutmise vajadust ei ole.»
Küll aga leiab Madise, et tegelikult vajab Eesti kohtu- ja laiemalt ka kogu õiguskaitsesüsteem täiendavat ressurssi, et tagada inimeste õiguste kaitse haldus-, kriminaal- ja tsiviilmenetlustes. Seda ennekõike seetõttu, et menetluse järjekorrad lüheneksid ja kvaliteetne õigusabi oleks igaühele jõukohane ja kättesaadav.
«Õiguskantslerina näen iga päev, kui palju muret tekitab inimestele hea õigusnõu puudumine elulistes valdkondades, olgu tegu laste hooldusõiguse, korteriühistu asjade, pangalaenu või kohtutäituriga,» sõnas Madise.
Ta nentis, et põhiseaduslik mõõde on neil asjadel harva. «Kui on, siis algatan ise põhiseaduslikkuse järelevalve ja inimese õigusi rikkuvad seadusesätted tehakse korda,» lausus õiguskantsler. Seda, et põhiseaduslikkuse järelevalve on lünkadeta tagatud, kinnitas ta septembri lõpus parlamendi ees oma järelevalve ülevaatekõnes.