Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Reinsalu ei poolda perevägivallatsejate häbiposti panemist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lähisuhtevägivald. Foto on illustratiivne
Lähisuhtevägivald. Foto on illustratiivne Foto: Tairo Lutter / Postimees

Justiitsminister Urmas Reinsalu ei toeta ettepanekut lisada perevägivallatsejad n-ö avalikku häbiposti, kuna selline avalik register tooks paratamatult kaasa ohvrite häbimärgistamise ning võib ka vähendada perevägivallast teatamist.

Postimehes eile ilmunud arvamusloos «Toomas Randlo: teeme naistepeksjate nimed avalikuks» käis autor Pärnu Postimehes kajastatud peksujuhtumi valguses välja ettepaneku panna lähisuhtevägivalla eest kohtus karistatud isikud veel lisaks avalikku häbiposti.

Samuti arvas eile Postimehe otsestuudios käinud kirjanik Sass Henno, et vägivallatsejate nimed tuleks igal juhul avalikustada, kuna avalik kuvand läheb sellistele inimestele korda.

Justiitsministeerium aga vägivallatsejate avalikku registrit või nimekirja ei poolda. Reinsalu selgitas, et selline nimekiri kahjustaks perevägivalla ohvreid, nii naisi, lapsi kui ka harvadel juhtudel mehi.

«Perevägivalla kuriteo spetsiifikast lähtuvalt ei ole üldjuhul kurjategija identifitseerimine ilma kannatanu ja tema laste identifitseerimiseta võimalik. Seega tooks avalik register paratamatult kaasa ohvrite häbimärgistamise,» nentis Reinsalu.

Lisaks võib see tema hinnangul vähendada perevägivallast teatamist.

«On ohvreid, kes ei soovi kurjategija avalikku häbistamist. Nad tahavad, et vägivald lõppeks, kuid ei soovi, et nende pereliiget avalikult häbistatakse,» selgitas Reinsalu, lisades: «Kindlasti aga soovime karistuse määramisel arvesse võtta ohvri arvamust kurjategija ja kuriteo kohta.»

Ministri sõnul ei tagaks avalik perevägivallatsejate nimekiri ka turvalisust olemasolevatele ohvritele. Registri loogika on suunatud sellele, et ära hoida uusi intsidente, ent suurim vägivalla kordumise risk esineb samade partnerite vahel, eriti juhtudel, kui üks osapool proovib suhtest lahkuda.

Reinsalu toonitas, et Eestis on juba avalik karistusregister, kus on võimalik kahtluse korral päringuid teha. Samuti on kohtulahendid avalikud. Seega täiendav nimede avaldamine ei ole tema sõnul vajalik ega too endaga kaasa täiendavat kasu, vaid on tõenäoliselt suuremas plaanis hoopis kahjulik.

Samas on tema seisukoht, et riik peab korduvkurjategijate, sealhulgas perevägivallatsejate suhtes reageerima karmimalt, jäigemalt ja jõulisemalt. «Retsidiivsed korduvkurjategijad peavad kandma reaalset vanglakaristust ja nende suhtes tuleb kohaldada jäigemat käitumiskontrolli,» rõhutas Reinsalu, et sellised kurjategijad peavad aru saama, et korduv retsidiivne või ühiskonnale ohtlik vägivald läheb järgmisel korral kallimaks maksta.

Viimati jõudis meediasse juhtum, kus 27aastane Pärnu mees Jaan peksis kahe ja poole aasta vältel jõhkralt oma elukaaslast, ka ajal, kui naine oli lapseootel. Pärnu maakohus mõistis talle möödunud reedel poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse, mis tundus paljudele liialt leebe olevat. Selgus, et vägivallatseja pääses niivõrd kerge karistusega ohvri enda soovil. 

Loe lisaks:

Tagasi üles