Saar: kui rohelised teevad end kuuldavaks, on neil veel šanssi

Sotsioloog Andrus Saar. Foto: Marina Puškar

Sotsioloog Andrus Saare sõnul on praeguse seisuga võimalik, et rohelised ei ületa seekord valimiskünnist, kuid samas on valimisteni jäänud veel mõned nädalad aega ja tema hinnangul peaks erakond enne 6. märtsi oma sõnumeid veelkord võimalikult selgesõnaliselt väljendama.

«Kui rohelised suudavad oma sõnumid eelolevatel nädalatel nähtavaks muuta, siis on neil veel šanssi,» ütles Saar Postimees.ee´le.

Roheliste vabameeste nimekiri oli sotsioloogi hinnangul iseenesest väga hea idee, kuid paraku ei saa paljud inimesed sellest süsteemist ilmselt päris hästi veel aru.

«Võtame näiteks Artur Talviku. Oletame, et valija tahab talle oma hääle anda, kuid üksikkandidaatide nimekirjast teda ei leia ja kui inimene ei tea, et ta on roheliste nimekirjas, siis jääb hääl andmata,» selgitas Saar.

Roheliste peaministrikandidaadi valikut pidas Saar kummaliseks, kuna Kaarel Tarandil ei ole isegi suure organisatsiooni juhtimise kogemusi, mis siis veel riigi juhtimisest rääkida. Samas peab Saar positiivseks Tarandist loodavat «koostööpeaministri» kuvandit. «Koostööaldis peaminister on kindlasti hea, aga see kuvand vajab veel kõvasti täiustamist,» leidis sotsioloog.

Sama kummaliseks peab roheliste valikut nimetada erakonna eestkõneleja Aleksei Lotman põllumajandusministrikandidaadiks. «See valdkond vajab kindlasti eriteadmisi, aga Lotman on teatavasti filoloog. Tegemist on kahtlemata väga haritud inimesega, kuid ettekujutus Lotmanist kui põllumajandusministrist on kindlasti probleemne,» nentis Saar.

Ta usub, et valimistel püüavad kõige rohkem hääli ilmselt ikkagi nn vanad kalad, keda valijad teavad juba eelmisest valimisperioodist. «Tundub, et roheliste valijad on jäänud enam-vähem samaks,» märkis Saar.

Sotsioloogi sõnul on tänavused valimised erilised selle poolest, et väga paljud inimesed ei taha avalikult oma eelistusi välja öelda. «Küsitlustes märgivad inimesed, et see on liiga isiklik info,» tõdes Saar.

Tema hinnangul võivad selle põhjuseks olla erinevad skandaalid, mistõttu ei soovi inimesed end ühe või teise erakonnaga avalikult seostada.