Tallinna ringtee Kurna–Luige lõigu Tartu maanteele viival suunal tekkis 11. juulil asfaltkattesse auk, mille tõttu sõidusuund suleti. Nüüd on selgunud, et hiljuti ehitatud teelõiku oli unustatud suured betoonjäätmed.
Vastvalminud ringtee vajab remonti: ehitaja unustas teelõiku betoonjäätmed
Postimees kirjutas juulis, et maanteeamet sulges Luige-Kurna vastvalminud teelõigul ühe sõiduraja, kuna teekonstruktsiooni vajumise tõttu tekkis asfaltkattesse suur auk.
Maanteeamet teatas täna, et pärast uuringute tulemusi on selgunud, et tee remont läheb siiski garantii alla, kuna ehitaja on unustanud teelõiku betoonjäätmed.
2014. aasta teises pooles valminud Kurna–Luige teelõigu ehitaja oli Lemminkäinen Eesti AS, kes vastutab jätkuvalt töövõtugarantii eest, kinnitas maanteeamet.
Kui tee lagunema hakkas, siis selgus esialgu, et tegemist ei ole ikkagi garantiijuhtumiga. Meedia kirjutas, et ringteel avastati suur karstilõhe.
Seepeale tellis maanteeamet põhjaliku uuringu otse Teede Tehnokeskuselt ning korraldas riigihanke, mille võitja kohustus oli leida vajumiste põhjused ja välja pakkuda lahendused teekatte taastamiseks.
Hanke võitnud AS Nordecon teostas põhjalikud uuringud vajumiste selgitamiseks ja eemaldas lõigult katendikonstruktsiooni. Uuringute tulemusena selgus, et vajumiste põhjusteks oli kaks erinevat tegurit: Lemminkäinen Eesti AS oli muldes kasutanud ajutiste ehitistena suuremõõtmelisi betoonijäätmeid, mille ta oleks pidanud enne mulde valmisehitamist eemaldama.
Sellise nõudmise oli Lemminkäinen Eesti AS-le esitanud ka omanikujärelevalvet teostanud Taalri Varahaldus AS, kes paraku ei kontrollinud, kas nende nõudmine täideti. Betoonijäätmete vahele jäänud tühimikud võimaldasid vibratsiooni mõjul liivmaterjalide liikumist ning sellega katendikonstruktsiooni kokkuvarisemist. Betoonijäätmeid leiti lisaks kohas, kus katendi varisemist ei olnud toimunud, kuid mulde tihedus oli juba olematu.
Lisaks oli toimunud mulde ning teekatte ühtlane vajumine mulde raskuse tõttu, mille puhul maanteeamet otsutas samuti katendikonstruktsiooni taastada projektsel kõrgusel.
Liiklus avatakse oktoobri lõpus
Seetõttu esitas maanteeamet lepingu täitmise nõude Lemminkäinen Eesti AS-le, nõudes katendikonstruktsiooni projektijärgset taastamist oktoobrikuus garantii korras.
Lemminkäinen Eesti AS on leidnud, et lisaks võib olla kolmandaid tegureid, mis varisemist põhjustasid, kuid tänaseks ei ole maanteeametile tõendeid täiendavate mõjude kohta esitatud.
Kuna betoonijäätmete eemaldamine antud sügavuselt ja tee täitmine võib kahjustada ka liikluse all olevat teeosa, on Lemminkäinen Eesti AS esitanud projektist erineva tehnilise lahenduse teemulde taastamiseks. Selle on maanteeamet heaks kiitnud.
Lemminkäinen Eesti AS on esitanud maanteeametile tööde graafiku, mille järgi avatakse liiklus Kurna–Luige lõigu Tartu maanteele viival suunal oktoobri lõpus. Kui ilmastik ei luba, siis pealmise asfaltbetoonkatte paigaldamine võib toimuda järgmisel kevadel.
Maanteeamet loodab, et Lemminkäinen Eesti AS suhtub garantiitööde tegemisse täie tõsidusega ja likvideerib olukorra, kus liiklus vasakul niidil on katkestatud. Ehitustööde ajal ja garantiiperioodil teeb omaniku järelevalvet taas Taalri Varahalduse AS.
Ehitaja toob põhjuseks rasked ehitusolud
Lemminkäinen Eesti AS-i juhataja Tarmo Trei selgitas Postimehele, et Kurna-Luige teelõigul olid aastatel 2013-2014, kui ettevõte Kurna-Luige teelõigul töid teostas, väga rasked ehitusolud - turbaala, sügavad kaeved ja kõrge veetase.
Sestap rajati töö tegemiseks selles piirkonnas jämepurd materjalist ajutine juurdepääsutee, mis oli kasutuses kuid, et vedada sedamööda rasketehnikaga täitematerjale.
«Jämepurd materjalist taolise juurdepääsutee rajamine on sage ja sellistes rasketes oludes levinud tehnoloogiline lahendus,» ütles Trei.
Ta kinnitas, et kui ajutist juurdepääsu enam vaja ei olnud, siis tee ka likvideeriti, kuid kuna tegemist oli raskete oludega, siis kogu jämepurd täitematerjali tõenäoliselt välja kaevata ei õnnestunud.
«Kurna-Luige lõigul teekonstruktsiooni vajumise avastamise järgselt oli Lemminkäinen Eesti AS koheselt koostöös maanteeametiga valmis vajumise tekkepõhjuseid selgitama ning võimalikku puudust likvideerima,» kinnitas Trei.
Ta lisas, et nüüdseks on parandustöödeks välja töötatud tehniliselt optimaalseim lahendus, mille maanteeamet on põhimõtteliselt ka heaks kiitnud.