Kolmandat aastat järjest kaaluvad õpilasesinduste liidu liikmed üle Eesti nädala jooksul algklasside õpilaste ranitsaid, et juhtida tähelepanu õpilaste liiga rasketele koolikottidele. Vaata videot!
Teise klassi õpilane lubatust raskema ranitsa kohta: tuleb ära kannatada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitsenõuetes on ranitsa lubatud raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel maksimaalselt kolm kilogrammi ja 4.-6. klassi õpilastel kolm ja pool kilogrammi.
Tallinna Inglise Kolledžis kaaluti täna teist päeva koolikotte ning õpilasesinduste liidu liikme Marcus Ehasoo sõnul on ikkagi paljude õpilaste ranitsate kaal lubatust rohkem ehk siis üle kolme kilo. «On mingisugused erandid, on mõned klassid, kus tulemus rõõmustas meid, aga kui vaadata nii öelda üldist taset, siis see on ikkagi üle normi,» nentis Ehasoo.
Teise klassi õpilase Karita koolikott kaalus 3,8 kilogrammi ehk lubatust pea kilogramm rohkem. Tüdruk tõdes, et teise klassi õpilase jaoks on seda ikkagi liiga palju. «Kui tunniplaanis on ka kehalise kasvatuse tund, siis on kott veelgi raskem... ja mul on veel iga päev lisaks trenn ka, nii et mul on iga päev spordikott ka kaasas.» Karita nentis, et raske kott ajab mõnikord selja valutama. Kui esimese klassis oli mul päris valus, siis nüüd ma olen juba harjunud sellega,» sõnas Karita vapralt. Karita klassi keskmiseks koolikoti raskuseks oli 3,4 kilogrammi.
Kolmanda klassi õpilase Marci, kelle ranits osutus klassis kõige raskemaks, kaaludes 4,5 kilogrammi. See on aga poolteist kilogrammi lubatust rohkem. Poiss nentis, et iga päev ranits ikkagi nii raske õnneks ei ole. «See oli ainult eile, sest ma eile pidin Naksitrallide kaks suurt raamatut kaasa võtma.» Marci arvates annab kotile enim raskust inglise keele õpik.
Eesti õpilasesinduse liidu liikme Marcus Ehasoo sõnul algab kõik ikkagi kodust. Lapsevanem võiks koolikoti valimisel tohkem rõhku panna mugavusele ja sellele, et ranits oleks võimalikult kerge, välimus võiks olla teisejärguline.
Tallinna Inglise kolležis kaaluti ka tühje koolikotte ning selgus, et mõnede tootjate koolikotid on ka ilma õpikuteta rasked, osad suisa poolteist kilogrammi. «Siis ei saagi ju väga palju enam sinna lisada,» arutles Ehasoo. Enamus tühje ranitsaid jäid siiski kilogrammi ringi, rõõmustas ta.
«Kui kaalumiskampaania esimest ja teist aastat võrrelda, siis tegelikult kurvastusega peab ütlema, et asi läks hullemaks. Kui esimesel aastal oli 60 protsenti kottidest üle normi, siis teisel aastal oli 65 protsenti lubatust üle,» arutles Ehasoo.
Ehasoo sõnul saaks e-õppe võimaluste suurendamisel laste ranitsad kergemaks. Õpikute ja töövihikute asemel võiks rohkem kasutada ka töölehti, mis saab internetti üles laadida, arutles noormees. Rolli mängib siinkohal ka õpetajate ja klassijuhatajate suhtumine. «Kui on teada, et selle õppeaine materjal ei lähe järgnevatel päevadel vaja, siis võiks olla ka võimalus seda kooli jätta.» Samuti tunnustas ta õpetajaid, kes juba tunniplaani koostades pööravad tähelepanu ranitsa raskusele.
Koolikotte kaalutakse 10.-14. oktoobrini ning kampaania kestab terve nädala vältel. Kampaaniat viivad algklasside seas läbi vabatahtlikud õpilased üle Eesti. Saadud tulemused saadetakse Eesti õpilasesinduste liitu, kus võrreldakse ja analüüsitakse eelmiste aastate andmeid selle aasta tulemustega. Kampaania lõpuks selgub, kas ja kui palju on tulemused võrreldes eelmiste aastaga muutunud. Selle põhjal saame leida ka vajalikke lahendusi laste tervise parandamiseks ja koolirõõmu suurendamiseks.