President rõhutas põhiseaduse ülimuslikkust ja pani paika enda käsitluse riigi ja inimeste suhestumisest.
Tõdemus, et eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, on klassikaline konservatiivi tõdemus, aga president Kaljulaid rääkis läbivalt ka tulevikust. Ta rääkis sellest läbi meie vastutuse oma laste eest. Kõik see oli maitsekalt tasakaalus – ajalugu ja tulevik.
President tsiteeris kõnes kahel korral, ühel korral Fordi ja meenutas, et majanduspoliitikas on ta liberaal, mida ta on ka varem öelnud, teist korda tsiteeris president Roosevelti.
Tsitaat «ainus, mida karta on hirm ise», on jooksnud läbi ka presidendi möödunud nädala intervjuudest ja näib nii, et see on justkui uue presidendi moto.
Kokkuvõttes on presidendil õnnestunud enda maailma vaateline pale paari nädalaga lõuendile skitseerida ja enamat olekski nii lühikese aja jooksul patt nõuda. Praegu on põhjust nentida, et Eesti on saanud endale mõtleva ja ka kirjutava presidendi, aga aeg tema kõnede hindamiseks seisab loomulikult alles ees.