/nginx/o/2011/02/11/514117t1h0fd0.jpg)
2009. aasta suvel andis Ameerika erisaadik Urmas Paetile Tallinnas üle toimikud kolme vangi kohta, kelle vastuvõttu USA Eesti valitsusel kaaluda palus, ilmneb saatkonna raportist. Paet on korduvalt väitnud, et taotlusi konkreetsete vangide siiatoomiseks pole USA-lt olnud.
Teadaolevalt uuris USA saatkond Eesti välisministeeriumilt Guantánamo vangide vastuvõtmise võimalikkust esimest korda 2007. aasta märtsis. «Teema on välisministeeriumi juriidiliste küsimuste asekantsleri menetluses, kes arutab tõsiselt meie taotlust,» sedastas Tallinna saatkond vastavas memos.
Samas on lisatud, et Eesti välisministeeriumi toetus vangide vastuvõtmisele sõltub konkreetse vangi ohtlikkusest ja sellest, kuivõrd on ta osalenud terrorismis. Ka Eesti vastava ametkondadevahelise komisjoni nõusolek poleks automaatne, märkis memo.
2008. aasta oktoobris keeldus Eesti vastu võtmast üht palestiinlasest vangi, selgub aruandest saatkonna ametniku kohtumise kohta Eesti välisministeeriumi osakonnajuhataja Jüri Kahniga.
«Kahn teatas, et pärast kodakondsus- ja migratsiooniametiga konsulteerimist on Eesti valitsus otsustanud, et palestiinlasest vangi vastuvõtmine Guantánamo Bayst pole võimalik. Kahni sõnul ei paista, et too isik oleks kõlblik saama asüüli või põgenikustaatust, seega ei vastaks tema vastuvõtmine Eesti praegustele seadustele.»
USA erisaadik Tallinnas
Suvel 2009 tõsteti USA diplomaatide ootused Guantánamo vangide siiatoomise asjus kõrgele. Juuli lõpus saabus Tallinna salavisiidile USA erisaadik vangilaagri sulgemise küsimuses, suursaadik Daniel Fried – mees, kes 2007. aastal pronksöö järel seisis nagu raudnael Eesti huvide eest. Tolle visiidi toimumisest ja kohtumistest aga avalikult ei teatatud ning Eesti ajakirjandus pole sellest siiani teadnud.
3. augustil 2009 USA Tallinna saatkonna edastatud põhjalik ettekanne on pealkirjastatud «Eesti võtab tõenäoliselt vastu Gitmo vangi(d)».
Välisminister Urmas Paet on hiljem korduvalt öelnud, et USA taotlust konkreetsete vangide vastuvõtmiseks pole olnud ning seetõttu pole ka Eesti valitsusel olnud selles küsimuses midagi arutada.
See ei lähe päriselt kokku USA saatkonna ettekandes kirjapanduga. «Kohtumisel Eesti välisministri Urmas Paetiga 29. juulil Tallinnas esitas erisaadik Guantánamo sulgemise küsimustes, suursaadik Daniel Fried Eesti valitsusele taotluse kaaluda Guantánamos hoitavate vangide vastuvõtmist, keda USA valitsus ei saa saata nende päritoluriiki seoses murega nende üleandmisjärgse kohtlemise pärast,» seisis dokumendis.
Seejärel läheb teema konkreetsemaks: «Kohtumisel andis Fried üle kolme vangi toimikud, et Eesti valitsus saaks neid läbi vaadata ja kaaluda. Paet selgitas, et Eesti sooviks abiks olla ja on valmis arutama «konkreetse isiku või isikute vastuvõtmist»,» märgitakse USA saatkonna ettekandes.
Ametlik või mitteametlik
Paet leiab nüüd aga, et tegu polnud ametliku taotlusega. Ta kinnitas eile Postimehele, et niisugune taotlus oleks järgnenud alles Eesti kinnitusele, et kinnipeetu vastuvõtmine on põhimõtteliselt võimalik. «See, mis toimus, on tavapärane diplomaatiline suhtlus ja eeltöö,» kordas ta. «Ametlike läbirääkimiste pidamiseni Guantánamost vabanejate osas Eesti USAga ei jõudnud.»
Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles Postimehele samas, et talle ei ole teada fakt, et USA andis Eestile üle konkreetsete vangide toimikud. «Paet on väliskomisjonile rääkinud küll, et Eestile on vangide vastuvõtmist pakutud ja et Eesti ei ole selle kohta siduvat lubadust andnud. Et aga oleks pöördutud konkreetsete andmetega, sellest ei ole väliskomisjon kunagi kuulnud,» nentis Mikser.
Paet esitas Friedile kohtumisel mitu küsimust. Jutuks oli Eesti võimalik vastutus vangi siin püsimise eest, kuna kuulume Schengeni piirkonda, ja ka see, millised on USA huvid vangide suhtes pärast nende ümberasustamist.
USA memo järgi rõhutas Paet, et iga vangi puhul peab tema Eestisse tulek olema vabatahtlik otsus, ning teatas, et Eestil pole võimalik vastu võtta kedagi, kelle rahvuskuuluvus võiks tekitada meile poliitilisi probleeme. «Sel põhjusel pole Eesti valmis vastu võtma ühtki uiguuri (suurim turgi rahvas Hiinas Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas – toim),» kinnitab USA ettekanne.
Dokumendi andmeil pidi Eesti valitsus tegema otsuse 2009. aasta 1. septembri istungil. «Enne seda kavatseb Eesti valitsus saata Guantánamosse delegatsiooni, et intervjueerida potentsiaalseid kaasusi.»
30. juulil 2009 kohtus Fried ka president Ilvesega, kes ütles, et on Paetiga rääkinud ja valitsus on valmis USAd aitama – ent hoiatas siiski, et küsimust pole veel valitsuskabinetis arutatud.
USA diplomaadid lootsid mitu kuud, et Eesti vastab vangide ümberpaigutamise taotlusele jaatavalt. 2009. aasta 5. augustist pärinevas memos USA aseriigisekretär Philip Gordoni eelseisva visiidi kohta seisab, et Eesti valitsus arutab, kas Guantánamost on võimalik mõni vang Eestisse võtta.
«Välisminister Paet on võtnud selles küsimuses juhtrolli ja esitanud taotluse, et USA valitsus korraldaks Eesti ametnikele visiidi Guantánamosse (sel kuul).»
Et Eesti ametnike külaskäik vangilaagrisse leidis ka aset, kinnitas Postimehele siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort juba mullu veebruaris.
Töö taotluse rahuldamiseks
Kohtumisel USA Euroopa asjade aseriigisekretäri Gordoniga augustis 2009 ütles Paet taas, et Eesti valitsus peaks otsustama Guantánamo vangide Eestisse lubamise küsimuse septembri alguses.
«Paet mainis põgusalt, et ta jätkas Eesti valitsuses arutelu Guantánamo vangide ümberasustamisest ja oli sel teemal kõnelnud siseministriga (Marko Pomerantsiga – toim).»
Valitsuse istungile küsimus aga ametlikult ei jõudnudki. Kuid 17. septembril 2009 kohtusid Washingtonis Paet ja USA välisminister Hillary Clinton. Selle kohtumise kohta on olemas USA välisministeeriumi memo, mis ütleb: «Paet teatas, et tema maa julgeolekuteenistused ja siseministeerium töötavad selle nimel, et rahuldada USA taotlust Guantánamo vangide ümberasustamise kohta.»
Paet on tolle kohtumise asjus rääkinud mõnevõrra teistsugust juttu. Postimehe küsimusele, kas ta lubas Hillary Clintonile ühe vangi Eestisse vastuvõtmist, vastas välisminister 2010. aasta veebruari usutluses: «Ei, me ei ole mingeid lubadusi küll kellelegi andnud.» Küsimusele, kas selle teema kohta Clintoniga vestlus aset leidis, oli Paeti vastus üldine: «Kindlasti puudutati seda Euroopa Liidu hoiakut, et Guantánamo sulgemist peab ka EL õigeks.»
Eile kinnitas Paet Postimehele taas, et Eesti ei ole kinnipeetute vastuvõtmist kunagi lubanud ega oleks saanudki seda teha. «Eesti lubas USA-le nende põhimõttelist taotlust kaaluda, nii nagu kaalusid oma võimalusi kõik riigid, kellele USA selles küsimuses lähenes,» nentis ta.
«Guantánamo kinnipidamisasutuse sulgemist Eesti põhimõtteliselt toetas, samuti nagu seda toetasid teisedki Euroopa Liidu liikmesriigid. Kuid analüüsi tulemusel jõudsime koostöös siseministeeriumiga järelduseni, et kinnipeetavate vastuvõtmine pole võimalik. Ka memost pärinev lause räägib samast ehk analüüsi tegemisest.»
Michael C. Polt, USA suursaadik Eestis: «Meie kahe valitsuse vahel toimusid Guantánamo kinnipeetavate asjus konsultatsioonid. Eesti valitsuse lõppotsus oli, et kinnipeetavat vastu ei võeta. USA valitsus austab seda otsust, mille meie lähedane liitlane Eesti tegi.»
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)