/nginx/o/2016/05/27/5440083t1hdadc.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresidendi Andrus Ansipi hinnangul tuleb Eesti presidendivalimiste korda muuta.
Ansip: ma pole Eesti presidendivalimistega rahul (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma hindan küll Kersti Kaljulaidi väga kõrgelt ja me saime endale väga hea presidendi, kuid presidendivalimise protsessiga ei saa ma muidugi rahul olla,» ütles Andrus Ansip täna Tallinnas ajakirjanikele.
Ansipi sõnul lasub süü, miks see viis kuud kestnud protsess nurjus, nii koostöövalmidust mitte näidanud erakondadel kui paljudel ajakirjanikel, kes kogu aeg kiitsid neid, kes kaljukindlalt asusid ühe kandidaadi taha. Ta oleks soovinud näha, et juba kahe esimese vooruga oleks president ära valitud.
Ansip asus ühtlasi toetama Rein Taagepera seisukohta, mille kohaselt peaks olema süsteemiga välistatud see, et presidendiks saab keegi, kes pole kampaanias osalenud. Ei peaks nõudma kahte kolmandikku ega isegi mitte 50 protsenti osalejate häältest. Piisab lihthäälteenamusest – see kes rohkem hääli saab, see peaks saama ka presidendiks,» ütles Ansip.
See muudaks tema hinnangul valimised lihtsamaks ja inimestele arusaadavamaks ning ka tulemus oleks garanteeritud.
Presidendi otsevalimiste süsteemi Ansip jätkuvalt ei poolda. «Kuna presidendil pole praktiliselt mitte mingisugust puutumust täitevvõimu teostamisega ning tema volitused on väga napid, siis rahva antud väga tugev mandaat ei oleks proportsioonis tema tegelike volitustega. Ma ei tahaks tekitada ootuste ja volituste järjekordset konflikti,» lisas ta.
Riigikogu valis esmaspäeval kampaanias mitte osalenud Kersti Kaljulaidi 81 poolthäälega Eesti presidendiks. Selle tulemuseni jõudmisele eelnes esmalt kaks nurjunud hääletusvooru Riigikogus ja seejärel sama palju valimiskogus.