Koort: inimesed on hakanud äärmusluse ilmingutest rohkem teatama

Erkki Koort Foto: Liis Treimann

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti sõnul on inimesed hakanud viimasel ajal politseid rohkem teavitama ilmingutest, mis nende hinnangul vastavad äärmusluse tunnustele, samas üldine trend äärmusluse kasvu ei näita.

«Eestis ei ole ohupilt praegu muutunud, samas jälgivad siseministeeriumi haldusala asutused seda ohupilti pidevalt,» ütles Koort Postimehele.

Koorti sõnul tundus talle veel käesoleva aasta alguses, et äärmusluse trend hakkab ülespoole liikuma, aga täna saab õnneks öelda, et seda ei ole juhtunud.

«Kindlasti nõuab see teema suurt tähelepanu ja riik peab sekkuma, enne kui asi äärmuslusega hulluks läheb. Me võime öelda, et selle ärahoidmine on õnnestunud. Võime öelda, et Eestis ei ole sellist äärmuslust täna, mis oleks selgeks ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale,» ütles Koort.

Õnneks ei tähenda eestlase elamine Soomes tema äärmuslaseks olemist

Asekantsler märkis, et radikaliseerumine on sotsiaalne probleem ja õiguskaitseasutused tegelevad tavaliselt selle tagajärgedega.

«Kui sisejulgeolekuasutused peavad sekkuma, siis on see pigem reageeriv roll. Ennetamine ja selgitamine on suures osas sotsiaalharidussüsteemi ülesanne. Kindlasti on selle taga, kuidas seda ennetada, veel väga palju osalisi. Igal juhul, kui on märgata ekstreemset käitumist, siis tuleb sellest kindlasti teada anda,» rääkis Koort.

Tema sõnul on väga raske tõmmata piiri, kust algab äärmuslus, kuna Eestis kehtib sõna- ja arvamusvabadus ning iga inimene võib arvata nii, nagu ta tahab. «Arvamus- ja sõnavabadus lõpeb seal, kus see hakkab kedagi kahjustama kas füüsiliselt või sõnaliselt,» lausus ta.

Siseministeeriumi haldusala asutused monitoorivad äärmusluse ilminguid nii internetis kui ka väljaspool seda.

«Politsei- ja piirivalveametil on mitu netikonstaablit, kes teevad väga tänuväärset tööd ja keda inimesed usaldavad ja kelle poole nad pöörduvad. Kui omal ajal öeldi külas konstaablile, et mingisugused hulkurid on linna ilmunud ja võib-olla petavad inimestelt raha välja, nii antakse tänapäeval ka netis teada, kui midagi kahtlast märgatakse,» rääkis ta.

Koorti sõnul on väga raske anda ühtset käitumisretsepti, mille puhul internetis jääb asi teatud piiridesse ega kasva üle äärmusluse ilminguks. «See on eelkõige tunnetuslik, kui tegevus hakkab juba inimest kahjustama, siis tuleb sekkuda. Milline see konkreetne kahjustamine võib olla, see on iga kord konkreetse juhtumi põhine. Karistusseadustiku järgi on karistatavad üleskutsed, mis kutsuvad üles vihkamisele või õhutavad vaenu. Seda on kõige lihtsam sõnastada nii,» nentis ta.

Soomes on olukord tõsisem

Soome siseministeeriumi politseiülem Sanna Heikinheimo ütles nädalavahetusel ajalehele Keskisuomalainen, et Soomes on viimasel ajal selgelt kasvanud vihakuritegude arv ning enam pole tegemist üksikjuhtumite, vaid kasvava ilminguga. Soome valitsus otsustas eelmisel nädalal suurendada äärmusrühmituste vastase võitluse rahastamist, rohkem ressurssi on kavas suunata nii ennetavale politseitööle veebis kui ka vihakuritegude uurimiseks.

Äärmusluse teema on Soomes üles kerkinud pärast seda, kui rühmituse Soome Vastupanuliikumine meeleavaldusel peksti nendega konflikti sattunud meest nii rängalt, et ta suri.

Koorti sõnul ei ole Eestis õnneks midagi sarnast juhtunud ning politsei ja kaitsepolitsei teevad kõik selleks, et midagi sellist ka ei juhtuks. «Siiamaani on nad selle tööga hästi toime tulnud,» märkis ta.

Soomes elab märkimisväärne hulk eestlasi, samas ei ole Koorti sõnul eestlased põhjanaabrite juures äärmuslusega silma paistnud.

«Õnneks ei tähenda eestlase elamine Soomes tema äärmuslaseks olemist,» märkis Koort ja lisas, et Eesti õiguskaitseasutused teevad selle teemaga seoses soomlastega head koostööd kõigil tasanditel.

«Soomlased võtsid hiljaaegu vastu radikaliseerumise ennetamise programmi. Eestis ei ole täna neid ilminguid, aga meil tuleb selleks valmis olla. Protsessid maailmas, mis meie ümber toimuvad, mõjutavad ka Eestit. Seda ei tohi kindlasti maha magada,» ütles ta.

Kui Soome valitsus otsustas suunata radikaliseerumise vastaseks tegevuseks lisaressurssi, siis Eestis seda vähemalt tuleva aasta riigieelarve eelnõu järgi ette nähtud ei ole.

«Kui küsida, kas ka Eestis oleks selle valdkonnaga tegelemiseks vaja lisaressurssi, siis vastus on jah, muidugi oleks vaja. Kui vaadata riigikogusse saadetud järgmise aasta eelarve eelnõu, siis ei ole seda raha kuskilt tulemas,» ütles Koort.