Luik julgeolekukonverentsil: Euroopa negatiivsed sündmused ajavad ühtteist taga ja me ei pööra enam neile palju tähelepanu

Jüri Luik Foto: Peeter Langovits

Täna hommikul sai alguse Eesti julgeoleku hetkeolukorda analüüsiv konverents, mille avapaneelil arutati julgeoleku hetkeseisu.

Konverents käsitleb  Eesti julgeolekut mõjutavaid väliseid tegureid ja riikliku julgeoleku hetkeolukorda, vaatleb julgeoleku strateegilisi suundi ja praktilisi meetmeid. Samuti hõlmab omavalitsuste ja vabaühenduste rolli elanikkonna kaitses. 

Konverentsi avasõnades rõhutas brigaadikindral Meelis Kiil võtmesõnu: vastutus, pühendumus ja tahe. «Ma loodan, et see konverents annab ajendi arenguteks. Ma soovin, et see konverents oleks mõeldud – tehtud.»

Esimene paneeli teemaks oli «Mis mõjutavad Eesti julgeolekut aastal 2016?». Paneelil osalesid: kindralleitnant Riho Terras, Eesti Kaitseväe juhataja Jüri Luik, Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Erki Bahovski ning Diplomaatia peatoimetaja ja presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre. Modereeris Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar.

Luik: sageli ei pööra me enam negatiivsetele sündmustele tähelepanu

Jüri Luik tõi arutelu alguses välja, et praegusel ajal ajavad Euroopas negatiivsed sündmused ühtteist taga ning sageli ei pööra me enam neile nii palju tähelepanu. «Nad tulevad suure massina, üht on teisest raske eristada.» Luige sõnul otsib meedia selgemat kujundit või paradigmat ning probleemiks on ka see, et uudised tulevad erinevatest kultuuridest, mille tõttu on raske nende sündmuste taha kiiresti näha.

Luik pööras tähelepanu ka USA ja Venemaa suhete äärmisele teravnemisele. Näitena tõi ta välja nn plutooniumileppe, mille venelased tühistasid. «Üheks tingimuseks, kuidas leppe toimimist saaks jätkata, oli, et NATO väed viiakse Balti riikidest välja.»

Luik: Trumpi presidendiks saamise korral kahjustuksid põhimõtted, millel meie julgeolek baseerub

Samuti rääkis Luik olukorrast USAs. «Donald Trumpil, mehel, kes on NATO ning USA julgeolekupoliitka vastane, on reaalne võimalus saada USA presidendiks – see on reaalne võimalus.» Luige sõnul võib see kahjustada põhimõtteid, millel meie julgeolek baseerub. «Sellisel väiksel riigil nagu Eesti on ülioluline aru saada, milline on nende julgeolekustrateegia,» lisas ta.

Lauri Hussar kirjeldas huvi langemist julgeolekuteemade vastu pärast Eston Kohveri tagasisaamist. «Venemaa üritab laialt tekitada lähsiriikides sarnaseid käike. Nägime septembri kekskel rahumarsi üritust, kuhu olid palgatud nii Eesti kui Vene skandalistid. Ilmselt sai viimase propaganda aru, et see kukkus läbi.» Kuivõrd tõsiselt teie näete, et Eestis üritatakse sõja hüsteeriat üles kütta lääneliitlaste poolt, püsitas ta panelistidele teema.

Erki Bahovski sõnul on selliseid katseid tehtud, kuid need ei ole väga kordineeritud olnud. «Seda juttu aeg-ajalt kuuleb.» Bahovski tõi välja ka kummalise vastuolu: «Ühelt poolt räägitakse, et Eestis ja Balti riikides on sõjahüsteeria, Eesti relvastub, kuid Eestil endal pole tanke, sõjalennukeid. Teisalt kuuleb, et Eesti on nii väike ja mõttetu riik, ega saa üldse üksi hakkama.»

Maigre: Venemaa silmad USA presidendivalimistel

Merle Maigre sõnul on Eesti Venemaa jaoks osa lääne julgeolekuruumist ning Maigre usub, et Venemaa silmad on USA presidendivalimistel, mille järgi otsustatakse, kuidas oma kaarte ümber mängida.

Maigre: meediaruumis jätkub reageerimine, mis on väikeriigi jaoks täiesti tavaline

«Eestit huvitab see, mida meist arvatakse - meile läheb korda, kui tuntud inimene meie kohta midagi ütleb,» sõnas Maigre. «Meie enda meediaruumis jätkub reageerimine, mis on väikeriigi jaoks täiesti tavaline.“ Sams on inimesed ärevil nende sündmuste pärast, mis alates 2014. aastat juhtunud on. «Paraku toovad välisuudised häid asju vähe,» nentis ta. „Mulle meenub, kui kaks aastat tagasi endine NATO peasekretär Rasmussen ütles, et senine Balti riikide kaitsmine sellise rahastusega ei ole võimalik, ja me olime mures.» Oluline on aga Maigre sõnul asetada sellised uuringud oma konteksti. Sageli ei ole nende otsuste taga esmärk Eesti rahvast hirmutada, vaid eesmärgiks hoopis Euroopa kaitsekulutusi suurendada. Maigre sõnul soovis Rasmussen oma kolleege panna mõistma, et kaitsekulutused on olulised.

Terras: Venemaa on oht ja me peame sellega tegelema

Venemaa on Terrase sõnul võimeline väga kiiresti otsuseid muutma, ümber reageerima. «See on üks venelaste strateegiline mõttemudel. Me peame ise kogu aeg valmis olema.»

Terras rõhutas, et NATO ühtsuse hoidmine on meile väga oluline eesmärk. «Me peame olema usaldusväärne partner, peame suutma öelda oma arvamust... ja et seda ka kuulataks.»

Terras peab oluliseks ka eelhoiatuse ja eelluure võime suurendamist.

Bahovski Türgi-Vene suhete soojenemisest

Bahovski aga oponeeris Terrasele, tuues näite Vene-Türgi suhetest. «Türgi lasi alla vene sõjalennuki, mõlemalt poolt tuli tuld ja tõrva. Nüüd aga kuuleme ilusaid sõnu, nad on sõnades suured sõbrad. Venemaa soovitab oma kodanikel taas Türki puhkama minna. Kõik on võimalik. Ma ei tahaks ennustada Eesti-Vene suhete soojenemisest...»

Publiku seast kõlas ka vahepeal küsimus, et kui hästi on tehtud Eesti meediamaastikul julgeolekualast teavitustööd.

Terras: julgeolekuteemad on meediamaastikul hästi kajastatud

Terrase arvates ületavad arutelud julgeolekuteemadel uudiskünnise isegi paremini kui teistes riikides.

«Kevadtorm, siili-õppus... Me olime üle Eesti ja ainus paaris kohas otekkis konflikt. On ka loomulik, et kõikidel inimestel pole üks arvamus... See diskussioon peab olema võimalikult avatud, peab näitama ennast avatuna. Ma usun, et see on hea ja pigem parem kui teistes riikides.»

Bahovski nõustus Terrasega. «Me peame jääma truuks demokraatlikele väärtustele. Inimestel peab olema võimalus arvamust avaldada − mõnikord on naljakas, aga nii see on. On tõesti ohtlik, kui me hakkaksime ühtmoodi arvama. On väga tähtis, et me oleksime esirinnas ajakirjandusvabaduse poolest, me ei tohi olla tige väike natsriik, kus mutreid kinni keeratakse.»

Luik: see, mis praegu toimub, on Vene poliitilise klassi suur traagika

«Ma ei arva, et Venemaal midagi geneetilist, ajaloost tulenevat oleks, mis paratamult sunniks Venemaad agressiivne olema. See, mis praegu toimub, on vene poliitilise klassi suur traagika. Vene demokraatlik eliit ei ole suutnud oma rahvale selgitada, mida Nõukogude liit ja KGB endast kujutasid. Rahva sisemine puhastumine kahjuks puudub,» kirjeldas Luik.

Tema sõnul on Venemaa probleemiks ka see, et konstitutsioon on väga presidendikeskne.

Venemaa suunal tõi Luik välja veel ühe probleemi, mis puudutab USA demokraatliku partei arvutifaile. «Nüüd me kuulsime, et valimisnimekirjad, mis on suhteliselt kaitsmata, on langenud vene häkkerite rünnaku alla. Venelased, kasutades küberrelva, on läinud USA, kui ühe lääne põhiliitlase sisepoliitilistesse asjadesse surkima.»

Terras: peame olema optimaalsed, vahel ka minimaalsed

Terras võttis paneeli kokku sõnadega: «Eesti riigikaitse ultimatiivne lõppeesmärk ei ole täita Eestit tankidega, ega ka liitlaste omadega, vaid tagad see, et Eesti oleks kaitsud. Selleks on siis iseseisev kaitsevõime, mis on aga piiratud ressursiga, eriti inimressursiga ja liitlasvägede kaitsega. Peame olema optimaalsed, vahel ka minimaalsed. Eesmärk pole saada siia võimalikult palju sõdureid, vaid eesmärk on saada see, et Eesti inimesed tunneksid ennast turvaliselt.»