/nginx/o/2011/02/10/513958t1hffff.jpg)
Tänasel päikesepaistelisel, aga veidi jahedal keskpäeval oli Snelli tiigi äärne täis askeldavaid ja meisterdavaid koolinoori, kes püüdsid jäisest lumest mingi huvitava rajatise moodustada.
Koolinoorte käte all valmib Snelli tiigi äärde lumelinn
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aga miks ka mitte ema, meil kõigil on ju emad,» põhjendas suurte rindadega ema kuju ehitamist Pelgulinna gümnaasiumi 11. klassi õpilane Marten. Tema oli ka oma võistkonnas ainuke tugevama soo esindaja, kes labidaga kõvasti tööd tegi ning Snelli tiigist vett kanda aitas, et lumemörti teha saaks.
Korraliku lumerajatise ehitamiseks läks kõikidel sõpruskondadel paratamatult vett vaja. Selleks olid korraldajad Snelli tiigi jäässe lõhkunud kaks auku, kust sai ämbriga vette ammutada.
Pelgulinna gümnaasiumi tüdrukute sõnul pidavat see vesi küll ebameeldivalt haisema, kuid ajab asja ära küll. Marie Einmaa mainis, et nemad alustasid oma emakuju rajamist juba teisipäeval. Eriti mõnusa päiksepaistelise platsi said nad seetõttu, et olid varakult kohal. Kehtis põhimõte, et kes ees, see mees.
«Loodame, et žüriis on palju mehi, kellele meie ema kuju meeldib ning me ka mingi auhinna saame,» avaldas lootust Mairi Mölder.
Kuigi labidad ja muud vajalikud tööriistad olid kohale toonud korraldajad ehk siis kesklinna valitsus koos MTÜga Maa, Õhk, Tuli, Vesi, jäi täna neist ikkagi puudu, sest linnaehitajaid oli korraga kohal palju. Seetõttu tuli sõpruskondadel paratamatult ka enda kaasavõetud kirveid, saage ja muid instrumente kasutada.
Mustamäe humanitaargümnaasiumi poisid olid samuti juba teisipäevast tööd rabanud ning tulemus oli täitsa näha. Juba homseks loodavad nad korralikult püsti saada kindluse koos draakoni kujuga.
«Esmaspäeval läheme jälle kooli,» ütles Aleksei Kuzmitski, kes näitas, kuidas omapärase riiviga lumest kindlusemüüri siledaks nühkida. Tema klassikaaslased nägid samal ajal vaeva, et saagide ja kirvestega jäätunud lund kindluseks vormida. Üks poiss segas samal ajal lumemörti.
Tallinna ühisgümnaasiumi segavõistkond oli ametis oma lumerajatise ehitusel. Kristo Peterson selgitas, et eelkõige on mõeldud lastele, kellele meeldib liugu lasta. Julgematele oli rajatud lühike, aga äkiline liurada, veidi arematele pikk ja laugem rada. Rajatise otsa on kavas ehitada veel torn, jänese kuju ning sõbrapäeva auks suur süda.
«Kokku on meid üheksa, kuid kõik ei saa korraga väljas olla, sest vahel tuleb ju koolis ka käia ning mõni kontrolltöö ära teha,» ütles Peterson. «Tööd teeme siin hommikult kella kümnest õhtul kaheksani. Enamus ehitajaid lahkub kuue paiku, kuid me oleme endale suuremad plaanid teinud ning seepärast rügamegi kauem. Õhtune pimedus ehitamist ei sega, sest mingi valgustus on siin ka olemas.»
Ta lisas, et kooli sööklatädidega sai kokku lepitud, et neile tehakse iga päev toidupakid. Päev otsa rügades läheb ju kõht paratamatult tühjaks. Kuna lastel on söögiraha nagunii makstud, siis ei teki toidupakkide tegemisel ka mingeid probleeme.
Täna keskpäeval rahmeldas koolilapsi seitsme lumekuhila juures. Kui mõnes kohas olid rajatised juba lõppjärku jõudmas, siis teisal alles alustati. Osa lumehunnikuid aga ootas veel tegijaid. Laupäeva keskpäevaks peab kõik valmis olema, sest siis toimub lumelinna pidulik avamine.