/nginx/o/2015/12/14/4797157t1h2353.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille riigikogu peaks vastu võtma enne novembris peetavat rahvusvahelist kliimakonverentsi.
Pariisi kliimakokkuleppe ratifitseerimise eelnõu jõuab riigikokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul täideti eile õhtul Pariisi kokkuleppe jõustumise tingimused ehk leppe on nüüdseks ratifitseerinud 74 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab üle 58 protsendi ülemaailmsest heitest. Kokkulepe jõustub kuu aja pärast, teatas keskkonnaministeerium.
«Ka meil ei ole ratifitseerimine enam mägede taga – eelnõu läheb edasi riigikokku ning pärast kaht edukat lugemist saab meie uus proua president selle välja kuulutada. Eesmärk on enne järgmist kliimakonverentsi, mis toimub novembris, see ratifitseerituks saada,» selgitas Pomerants, kelle sõnul asub parlamendi keskkonnakomisjon eelnõu arutama juba teisipäeval.
Eelmise aasta detsembris 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkuleppe järgi tuleb riikidel hakata vähendama tekkivate kasvuhoonegaaside koguseid. Kokkuleppe kehtima hakkamiseks oli vaja, et selle ratifitseeriks vähemalt 55 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide moodustab vähemalt 55 protsenti ülemaailmsest heitest.
Sel teisipäeval ratifitseeris kokkuleppe ka Euroopa Liit, mis võimaldab ühendusel osaleda Pariisi kokkuleppe osaliste esimesel kohtumisel, mis toimub 7.–18 novembrini Marrakechis. Euroopa Liidu liikmesriikide kasvuhoonegaaside heide moodustab ülemaailmsest heitest 12,28 protsenti. Eesti kasvuhoonegaasi panus on Pomerantsi sõnul seejuures vaid 0,06 protsenti.
Pariisi kliimakokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla kahe kraadi võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga ning seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi.
Keskkonnaministeeriumi teatel pannakse Pariisi kokkuleppega muu hulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.