/nginx/o/2011/01/20/501620t1h1ca9.jpg)
Tänavu talvel on muinsuskaitseameti andmetel ilmastikuolude tõttu sisse kukkunud seitsme ehitusmälestise katused, neist neli hoonet ei olnud igapäevaselt kasutusel.
Lumerohke talv on lõhkunud 7 ehitusmälestise katused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris kukkusid sisse Ramsi vesiveski, Kõljala mõisa karjalauda, Haamse kooli kõrvalhoone ja Voltveti kõrtsi katused – ükski neist hoonetest ei olnud kasutusel. Ainsa kasutusel oleva mälestisena lisandus nimistusse Olustvere mõisa teenijatemaja.
Veebruaris on seni sisse kukkunud kahe kasutusel oleva mälestise – Saare mõisa tõllakuuri ja Matsalu mõisa küüni – katused.
Muinsuskaitseamet paneb kõikide ehitusmälestiste omanikele südamele, et nad hoolitseksid oma kultuurimälestiseks tunnistatud vara eest ja puhastaksid katused sinna kogunenud lumest.
«Muinsuskaitseameti kõige suurem mure on ehitusmälestistega, mis ei ole omanike poolt kasutusel ja on jäetud seisma aastast aastasse paremate aegade ootuses. Ilmastiku mõjud ja aeg toimetavad tühjalt seisvate hoonete kallal omasoodu ning murendavad neid tegemata vahet, kas osa neist on meie rahvuslik kultuuripärand või mitte,» ütles muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu.
«Samas peaksid seda vahet arvestama ja seejärel vastutustundlikult toimetama need inimesed, kelle omandusse on saatuse või nende oma tahte tõttu jõudnud asjad, millede väärtust ei arvestata ainult ehitushindades. Elementaarne talvine lumekoristus, ajutine kate läbijooksu sulgemiseks või ajutine tugi vajuma kippuvasse kohta ei tohiks olla ületamatuks teoks ühelegi omanikule, kes pisutki hoolib oma varanatukesest isegi siis kui talle asja kultuuriväärtus korda ei lähe,» sõnas Uustalu.