/nginx/o/2016/10/05/5924449t1h407e.jpg)
Veel viimased päevad enne Eesti presidendi ametivande andmist sõitis Kersti Kaljulaid eile jätma hüvasti oma kolleegidega Euroopa Kontrollikojas, ühtlasi oma eluga Luksemburgis viimase 12 aasta kestel.
Tellijale
Hüvasti, Luxembourg! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amsterdami lennujaamas tervitab meid koos ihukaitsjaga sõbralik, ent meediaga suheldes vaoshoitud naine. «Kiire on praegu, meeskonda tuleb hakata kokku panema. Rääkida inimestega, poliitikutega, ajakirjanikega – kõik see täidab mu päevad,» lausub Kaljulaid. Viimasel nädalal on ööund jagunud keskmiselt kolm kuni viis tundi.
Õnnesoovide vahelt on olnud keeruline olulisi e-kirju üles leida. Neid saabub veel praegugi, lennujaamas laekub õnnesoov Poolast. Vähe on riike, kust õnnesoove pole tulnud.