Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman

Taavi Rõivas: haridusmiljonid sünnivad madalatest maksudest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas online-väitlemas.
Taavi Rõivas online-väitlemas. Foto: Mihkel Maripuu

Tänases online-väitluses Reformierakonda esindanud riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul toovad tänu soodsale maksukeskkonnale tehtavad investeeringud suurema majanduskasvu, tänu millele tekib ka lisaraha haridusele. Kui on aga piisavalt haritud inimesi, siis tekib ka Eestisse rohkem kõrgtasemel töökohti.

Oma vastuses minu kolmandale küsimusele nõustusid oponendid väitluse teemapüsitusega – kahe muude parameetrite järgi sarnase riigi puhul annab soodne maksukeskkond eelise kõrgtasemel töökohtade loomiseks.

Kindlasti leiab ka sarnaseid riike, kuid see pole täna peamine. Kahe identse riigi asemel räägime me ju tegelikult kahest Eesti arengustsenaariumist – madalamate või kõrgemate maksude tee.

Oponentide avasõnas toodud peamised edukriteeriumid - geograafiline asukoht (sh liikmelisus Euroopa Liidus) ja tööjõu hind ning kvaliteet on kõik tänase seisuga teada.

Seega möönsid nad ka ise, et ceteris paribus – muude tingimuste samaks jäädes – toovad madalamad maksud Eestisse kõrgtasemel töökohti paremini kui kõrgemad maksud. M.O.T.T.

Oponendid ehitasid oma vastused üles peamiselt hariduse kvaliteedile, mis ei ole iseenesest vale, kuid paraku teemapüstitusest mööda. Hariduse kvaliteet on vaieldamatult oluline komponent kõrgtasemel töökohtade sisustamisel töötajatega, samas pole seda ju keegi vaidlustanud.

Olulisi eeldusi on veelgi, sellel peatusin juba avasõnas. Debati objektiks ei ole see, kas üks või teine neist eeldustest on tähtsuselt esimesel või teisel kohal.

Haridusse mineva raha hulga positiivset korrelatsiooni maksukoormusega paraku tõestatud, pigem nõustusid mõlemad osapooled, et maksutõusust jätkusuutlikum rahastamisallikas on majanduskasv.

Soodsate maksude positiivset mõju investeeringutele ning investeeringute mõju majandusele on oponendid aga samuti üheselt möönnud.

Ehk teisisõnu – tänu soodsale maksukeskkonnale tehtavad investeeringud toovad suurema majanduskasvu ja majanduskasv omakorda täiendavad vahendid haridusele.

See, et maksutõusu soovivad erakonnad ei kavanda maksutõusu arvelt haridusse investeerida, on vaatamata oponentide protestile igati asjakohane, kuivõrd näitab, et seos kõrgemad maksud –> rohkem raha hariduse jaoks on vähemasti Eestis meelevaldne ka lühikeses perspektiivis.

Kokkuvõtteks nõustun igati hariduse olulisusega ning tänan oponente, et nad nõustusid tänase debati väitega, et madalate maksude ja kõrgtasemel töökohtade vahel on tugev positiivne seos.

Tagasi üles