Riigikohus pööras tähelepanu haldusreformi tähtaegadele

Riigikohus. Foto: Toomas Herm

Eile Tartus Toomemäel riigikohtu saalis peetud avalik istung haldusreformi põhiseaduslikkuse üle sai detsibelle juurde, kui vastaspooli esindavad advokaadid jõudsid risti vastupidistele järeldustele, kas 5000 elaniku nõue on põhjendatud ja kas seadus annab piisavalt aega.

Kahe ministri, teenekate vandeadvokaatide, õiguskantsleri ja teiste osalusel viietunniseks veninud riigikohtu istungil eile lahendit veel ei tulnud. Küll aga sai aimu, millised seaduse kohad võivad riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi silmis nõrgaks osutuda.

Protestivaid omavalitsusi esindava vandeadvokaadi Paul Varuli sõnul on põhiseadusega kõige suuremas vastuolus 5000 elaniku alampiir, millel puuduvat teaduslik põhjendus ning seos omavalitsuse võimekusega.

Teiseks on tema hinnangul põhiseadusvastane säte, mis lubab valitsusel omavalitsusi sundliita ning jätab väidetavalt võimaluse erandeid teha. Seaduses on kirjas, et valitsus saab teha erandi, kui omavalitsused on varem ühinenud, neis on vähemalt 3500 elanikku ja pindala vähemalt 900 ruutkilomeetrit.