Asukohta maksusüsteem ei mõjuta ning seega see sellesse väitlusesse ei puutu.
Eesti palgad ei suuda konkureerida Aasiaga
Paljud investorid eelistavad Eestit madalate tööjõukulude tõttu. Nende investorite jaoks on esmatähtis lõpp-produkti hind ning seetõttu valivad nad tootmiseks optimaalsete kuludega riigi.
Lühiajaliselt meelitaks maksude alandamine selliseid investoreid riiki rohkem, kuid pikas perspektiivis ei suudaks me neid ettevõtjaid Eestis hoida.
Kuna üheks Eesti eesmärgiks on palkade kasv, suurenevad tööjõukulud paratamatult. Seetõttu liiguvad taolised ettevõtjad paratamatult Aasiasse, kus on madalamad tööjõukulud. Ka Reformierakonna definitsiooni järgi (tehtav töö on kõrge lisandväärtusega) ei ole Eesti eesmärgiks selliste investorite meelitamine.
Teadmispõhine majandus on ainus jätkusuutlik tee
Kolmandaks meelitab välisinvestoreid tööjõu kvaliteet. Taolised ettevõtjad vajavad kompetentset tööjõudu ehk «kõrgtasemel töökohti».
Selliste ettevõtjate tegevuse juures on esmatähtsad teadmusühiskond ning töötajate teadmised, mitte nende palk. Pigem on taoliste investeeringute puhul Eestis takistuseks tööjõupuudus kui kõrged maksud.
Näiteks IT-sektoris on juba hetkel suur puudus spetsialistidest ning see takistab välisinvesteeringuid.
Ühiskonnas ning riigis on ressursid piiratud. Seega järgneb igasugusele maksude alandamisele kulutuste kärpimine ja maksude tõstmisele kulutuste suurendamine.
Madalate maksudega keskkonnas on riigipoolsed investeeringud haridusse ja teadusesse tahes tahtmata väiksemad kui kõrgete maksudega riigis.
Paksem riik oleks suuteline rohkem investeerima spetsialistide, näiteks programmeerijate, teadlaste ja inseneride, koolitamisse. Nii viib maksude ja ühtlasi haridusse ning innovatsiooni investeerimise suurendamine suure lisaväärtusega töökohtade loomiseni ning maksude alandamine omaks vastupidist efekti.
Seega maksude alandamine iseenesest kõrgtasemelisi töökohti ei loo, vaid kaudselt hoopis vähendab nende hulka.
Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Rõivasele võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.