/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2011/02/09/513522t1h2c5d.jpg)
Läinud suvel kõplasid Räpina aianduskooli maastikuehituse õpilased nädalate kaupa põldu ja valmistasid ette istikuid turule viimiseks. Siis hakkas tasuta tööjõud mässama.
Räpina aianduskool sundis õpilased tasuta tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti räige eksimusena pandi vastava ettevalmistuseta ja kaitsevahenditeta õpilane pritsima peenardele kurikuulsat taimemürki Roundupi, mis jätab endast maha kõrbenud maa. Igal Roundupist teadlikul talunikul tõusevad midagi säärast kuuldes ihukarvad püsti. Kõike seda tehti praktika nime all.
Õpilaste hinnangul oli õppemajandi juhi Toivo Leesi huvi mitmekesise praktika asemel hoopis tootmine, mis toob koolile aastas sisse kenakese summa, 600 000 – 800 000 krooni.
Anonüümsust palunud õpilane ütles, et aprillis oleks nad pidanud tegelema pookimisega, aga tegelikult pandi kokku müügiks mõeldud turukaupa. «Tõime põllult õunapuid ja panime neid kottidesse,» rääkis ta. «Kusagil polnud kirjas, et me peaks seda tegema.»
Juunis hakkasid noored kõplama ja tegelesid aiaviljakultuuridega. «Tegime seda palavuses kolm nädalat,» lausus õpilane. «Kõplamine moodustas suurema osa meie praktikast.» Samal ajal kinnitati õpilastele, et nad peavad hiljem tegema läbi ka need tööd, mille praktika oli küll nõutud, aga mis jäid tootmise huvides tegemata. Lõppkokkuvõttes tunnistati praktika aga allika jutu järgi siiski sooritatuks, ehkki palju vajalikku jäi tegemata.
Aianduskooli direktor Heino Luiga imestas eile, miks tõstatavad õpilased probleemi, millele ta on enda arvates just lahenduse leidnud. Jaanuari lõpus üllitas Luiga käskkirja, milles ta täpsustab üsna detailselt praktikaga seonduvaid nõudeid.
Postimehe käsutuses on aianduskooli juhtkonna läinud aasta novembris toimunud nõupidamise protokoll ja selles tunnistas Luiga, et õppemajandis on probleemid praktikatega. «Vähe on õppekava kohast tegevust, majandamine tundub tähtsam kui praktika, on ka suhtlemisprobleeme,» rääkis direktor juhtkonna omavahelises keskustelus.
Tunnistab vigu
Tollal teatas direktor, et Lees eksis rängalt taimekaitse ja töökaitse eeskirja suhtes ega jätka enam uuest aastast õppemajandi juhina. Lisaks märkis Luiga, et õppemajandil pole mõtet, kui seal ei suudeta tagada korralikku praktikat. Lees ise ütles samas protokollis, et õppemajandi tegevus on planeeritud toodangu peale. Hoolimata Luiga ähvardusest on Lees praegugi ametis, ehkki sai valju noomituse.
Eilegi tunnistas Luiga, et õppemajandi juht on olnud tubli tootmise poolel ja viinud majandi heale järjele. «Aga samas ei saa ta olla ainult tootmisjuht – ta peab ka praktika poolega rohkem tegelema. Ta on veidi sõnaaher inimene,» lausus Luiga.
Nüüd siis ootab Luiga oma alluvalt konkreetseid tegusid ja käsulauad selleks on ka kätte antud – vastasel korral tuleb Leesil ametist lahkuda.
Mullu veebruaris kinnitas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas aianduskooli teenistusliku järelevalve akti, milles leiti kooli tegevuses ja sealhulgas ka praktikate läbiviimises hulk puudusi, aga sellest hoolimata läks õpilaste suvine praktika tootmise tähe all.
Konspiraatorid
Luiga kutsus eile õpilaste esindajad vaibale ja uuris neilt, kes ajakirjanduse poole pöördus. Esindajad ütlesid, et nemad ei tea. Õpilased ise on aga tõelised konspiraatorid ja saadavad Postimehele e-kirju virtuaalsete dokumendikuhilatega spetsiaalselt selleks puhuks loodud e-posti aadressilt. Kindluse mõttes uurisin välja «räpileaksi» autori nime, mille jätan enda teada, sest noor kardab koolist väljaviskamist.
Luiga sõnul on õppemajandil oma töötajad, kes peavad seal tegema rutiinset tööd ja olema samal ajal praktika juhendajad. «Häda on selles, et praktika juhendajatel on oma kiireloomulised tööd,» selgitas Luiga. «Kui tema viib läbi praktikat, jääb kusagil mõni rutiinne töö tegemata.»
Postimees veendus, et Luiga on tõepoolest tegutsenud sääraste probleemide lahendamise nimel. Küll aga ei reageerinud juhtkond õpilaste hinnangul sugugi operatiivselt mullu suvel, kui esimene kiri direktorile lähetati. Luiga sõnul teatas ta aga juba suvel, et võtab ette kõik vajaliku, et mullu toimunu tänavu ei korduks.
KOMMENTAAR
Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister
Kutsekoole on palju ja ka praktikaprobleeme on paljudes kohtades. Eks selliseid juhtumeid, kui õpilased teevad oma praktikakorralduse või õppekorralduse kohta ettepanekuid, tuleb ette igal pool.
Ärilise eesmärgi ja tegeliku praktikavajaduse võimaliku konflikti küsimus tekib kõigis kutsekoolides ja see on oluline küsimus.
Hinnangute andmine konkreetsele juhtumile pole minu kompetentsis, aga ma tean, et kooli nõukogu on selle juhtumiga tegelenud. Loomulikult on koolides probleeme praktikakorraldusega.
Lõviosa neist on seotud aga sageli ka praktikaga eraettevõtetes, sest tihti pole praktikakohad kaugeltki selle kooli lähedal, kus toimub õppetöö. On piirkondi, kus praktikakohti on vähem ja tööpuudus suurem.
Pool kogu tegevusest kutsekoolides on aineõpe ja teine pool tuleb teha praktikana kooli juures või siis väljaspool kooli ettevõtetes. Rahulolematust praktikakorraldusega on esinenud varemgi ja neid probleeme peab lahendama eeskätt kooli nõukogu.