/nginx/o/2011/02/09/513303t1hc626.jpg)
Tallinna tänavate heas korras hoidmiseks ning talvel lumekoristuse hõlbustamiseks oleks vaja teha senisest oluliselt tihedamalt ülekatteid. Kuna linnal teeremondiks aga raha napib, siis püütakse lumest vabaneda ohtra soolaga, mis teekatet räigelt lõhub.
Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektori ja laborijuhataja Ott Talviku sõnul on linna tänavate igakevadiste löökaukude tekkimises põhisüü ikka selles, et teehoolduse raha napib.
«Kui meil tehakse teehooldustöid mitu korda vähem kui mujal maailmas, siis ei tasu end võrrelda Helsingi või mõne teise linnaga,» ütles Talvik. «Samas kasutatakse meil libeduse tõrjeks soola kordades rohkem kui näiteks Helsingis. Soolvesi on aga väga agressivne materjal, mis hakkab lõhkuma bituumeni ja killustiku vahelist sidet.»
Sool sööb asfalti
Sügavate pikirööbastega tänavate lumest puhastamiseks puistatakse sinna ohtralt soola, mille autorattad teekattesse pressivad ning niimoodi asfaldit lagundavad. Nii löökaugud tekivadki.
Talvik mainis, et näiteks Helsingis freesitakse teekatet juba siis, kui rööpaid polegi silmaga veel nähagi. Tallinnas alustatakse sama tööd alles siis, kui pikivaod ulatuvad teekatte pealmisest kihist allapoole. See on oluline erinevus.
Soomes ja ka mujal Põhjamaades on talvel põhirõhk pandud sellele, et lumi tänavatelt võimalikult kiiresti ära koristada. Siis ei ole vaja ka soola nii massiliselt kasutada.
Talvik lisas, et autojuhte vihastavad löökaugud tekivad Tallinnas valdavalt ikka seal, kus viimase 10 aasta jooksul on tehtud vaid hädapärast auguplommimist . Auke võib esineda ka uue katte saanud teedel, kuid sel juhul on tegemist mingi ehituspraagiga.
«Niisugune plommimine on rohkem nagu tulekahjuga võitlemine,» ütles Talvik. «Umbes samasugune asi, et kui maja läheb põlema, siis püütakse seda käsikustutiga kustutada. Kui riik teede rahastamise poliitkat ei muuda, siis ei parane ka teekatete kvaliteet linnades.»
Kõik vastab normidele
Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Peep Koppel kinnitas, et teekate, mis pealinna tänavatele maha pannakse, vastab igati normidele. Helsingiga ei saa tema sõnul me end võrrelda, sest seal on teehoiu raha umbes 20 korda rohkem.
Koppel nimetas tänavate lõhkujana ikkagi põhiliselt naastrehve, mis kraabivad pealmise tugevama asfaldikihi maha ning alumine pehmem kiht hakkabki kiiresti lagunema. Viis kuni kuus aastat peaks uus teekate vastu pidama, ehitaja annab aga garantii kaheks aastaks ning kui selle aja jooksul asfalt laguneb, siis peab ta oma rahaga tänava korda tegema.
Eelmisel aastal esitati Tallinna kommunaalametile 87 kahjunõuet löökaugu tagajärjel autole tekkinud kahju hüvitamiseks. Nendest kuulus rahuldamisele 33 avaldust. Kolmandik nõuetest rahuldati kompromisslepingu alusel osaliselt. Tänavu on samasuguseid avaldusi ametile laekunud 15, üks neist on rahuldatud, paljude osas käib aga alles menetlus.
Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg soovitas autojuhtidele löökauku sõites ja autot lõhkudes politsei kohale kutsuda, see lihtsustab järgnevat menetlust. Vastasel korral on raske tõestada, kellele kuuluval teel õnnetus juhtus.