/nginx/o/2016/09/30/5901441t1h6bbf.jpg)
Liikuvusekspert ja Pirita elanik Marek Rannala ei nõustu Pirita linnaosavanema Tõnis Mölderi seisukohtadega Reidi tee osas.
Rannala: elukeskkond on autoliiklusest olulisem (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Mölder rõhutab oma arvamuses, et Pirita elanike elukvaliteet on sõltuvuses eeskätt autokasutuse mugavusest. Selline arusaam on suures osas maailmast olnud valdav läbi 20. sajandi. Täna seavad aga linnad üle maailma vastupidiseid eesmärke, kuna autoliikluse kasv on hävitanud elukeskkonna. Värskete näidetena seadis Helsingi sel aastal eesmärgiks kaotada aastaks 2025 linnaelanike jaoks vajadus omada autot, Barcelona eesmärk on vähendada autoliiklust 21 protsenti ja autoliikluse poolt hõivatud linnaruumi 60 protsenti. Seda kõike elukeskkonna, elukvaliteedi ja konkurentsivõime huvides.
Välismaistele eeskujudele viitamise asemel on parem vaadata, millised on Tallinna strateegilised eesmärgid. Linnaosavanemal on põhjust veelkord läbi lugeda Tallinna arengukava aastateks 2014-2020. Seal on muu hulgas prioriteetidena välja toodud kvaliteetse linnaruumi loomine, välisõhu kvaliteedi parandamine, rannaalade eelisarendamine, ühistranspordi eelisarendamine. Need eesmärgid on seatud nii Pirita elanike kui teiste tallinlaste elukeskkonna ja elukvaliteedi huvides ning ühtegi neist ei saa lahendada autokasutuse kasvu soodustamisega.
On põhjendamatu rääkida autojuhtide vastu töötamisest olukorras, kus Reidi tee projektlahendus on suunatud autoliikluse kahekordse kasvu tagamisele. Linnaosavanemana keskenduksin ma täna liikuvuse teemas küsimusele, miks ei võimalda Pirita ja Viimsi ühistranspordi kvaliteet enamikule linnaosa elanikest autost loobumist. Just see on tegelikkuses linnaosa liikuvusalase atraktiivsuse ja ummikute lahendamise võti. Peatänava projekti mainimine on selles kontekstis õigustatud, kuna ühistranspordi kasutaja jaoks on äärmiselt oluline ka sihtkoha linnakeskkonna kvaliteet ja Pirita bussiliinid just peatänavale jõuavadki. Peatänava projekt on suunatud linnakeskkonna parandamisele ja veelkord tasub meelde tuletada asjaolu, et peatänav jääb ka edaspidi autoliiklusele avatuks.
Reidi tee puhul oli Taani ekspertide ülesanne analüüsida koostatud projekti lahendusi. Seda on tehtud minu hinnangul professionaalselt heal tasemel ja rõhutatud, et autokeskse magistraali lahenduste asemel on vaja rohkem linnalisele keskkonnale sobilikke lahendusi, mis võimaldavad paremat jalgsi liikumise ja elukeskkonda. Seda ka juhul, kui muudatustega kaasneb mõningane läbilaskvuse ja kiiruse vähenemine.
Selle eest, kas kogu projekti üldisem kontseptsioon vastab Tallinna arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele, vastutavad jätkuvalt linnaametid. Kas projekti tulemusel elukeskkond paraneb? Kas transport muutub tänasega võrreldes säästvamaks? Need on küsimused, millele ma soovitaks tähelepanu pöörata autoliikluse tuleviku üle muretsemise asemel. Asfaldiradu, kuhu autosid rivistada, võib euroopa ja Tallinna maksumaksja raha eest ju juurde rajada, ent üks hetk pole enam linna kuhu sõita, sest inimesed, kelle jaoks ja tänu kellele linnad eksisteerivad, on parema elukeskkonna otsinguil mujale kolinud.