Ieva Ilves hakkab saama igakuist hüvitist 1058 eurot

Ieva Ilves Foto: Liis Treimann

Kui president Toomas Hendrik Ilvese ametiaja vältel loobus tema lätlannast abikaasa Ieva Ilves talle seadusega ettenähtud hüvedest, siis pärast Ilvese ametiaja lõppu hakkab ta siiski saama igakuist hüvitist 1058 eurot kuus, selgub riigieelarve eelnõust.

Presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert selgitas, et presidendi abikaasaga seotud hüved tulenevad vabariigi presidendi ametihüve seaduse paragrahvist 8(1). Nimetatud paragrahv lisati seadusesse 2006. aasta kevadel, veel enne Toomas Hendrik  Ilvese valimist riigipeaks. Presidendi ametiaja jooksul võib abikaasa saada enda käsutusse sekretäri, ametiauto ning esindustasu 30 protsenti presidendi ametipalgast, lisaks veel hüvitist põhjendatud kulutuste eest. Pärast Ilvese ametiaja lõppu hakkab Ieva Ilves saama igakuist hüvitist 1058 eurot kuus, selgub riigieelarve eelnõust.

 «Selle lõike alusel makstakse igakuist esindustasu 1058 eurot 2006. aasta sügisel ametist lahkunud president Arnold Rüütli abikaasale. 2017. aasta riigieelarves on ette nähtud kulu peagi ametist lahkuva presidendi Toomas Hendrik Ilvese abikaasa esindustasuks, mille suurus on samuti 1058 eurot kuus,» ütles Pert.

Veel enne abiellumist märkis Toomas Hendrik Ilves mullu detsembris, et kui ta peaks Ievaga abielluma veel enne tema presidendiaja lõppu, loobub naine talle seadusega võimaldatavatest hüvitistest. «Küll aga tean, et kui me enne minu presidendiaja lõppu abiellume, jätkab Ieva töötamist oma senises valdkonnas. Mistõttu olgu ettevaatavalt kohe ära öeldud, et ta ei vaja siis täiendavaid hüvitisi ning loobub nii igakuisest esindustasust, sekretärist kui ka ametiautost,» lisas Ilves mullu detsembris, täpsustamata siiski, mis hakkab juhtuma pärast tema ametiaja lõppu.

Vabariigi Presidendi ametihüve seadus

§ 81. Presidendi abikaasaga seotud hüved

 (1) Presidendi abikaasal on õigus presidendi ametivolituste ajal:

 1) saada oma käsutusse sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistuja;

 2) kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid;

 3) saada esinduskulude katteks igakuist esindustasu, mille suurus on 30 protsenti presidendi ametipalgast;

 4) saada käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest.

 (11) Presidendi abikaasa, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvedele.

 (2) Pärast presidendi ametivolituste lõppemist makstakse presidendi abikaasale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud tasu, mille suurus on 20 protsenti presidendi ametipalgast kuni abikaasa surmani.

 (21) Presidendi abikaasa, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasule.

 (3) Vabariigi Valitsus võib korraldusega pikendada presidendiks valitud isiku lese soovil riigi kulul ametiauto ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuste kasutamise õigust.

 (4) Presidendi abikaasa võib saada riigilt muudes seadustes käsitletud hüvesid.

Pärast ametiaega on hüved seaduses kohustuslikud

Ametihüve seaduse eelnõu seletuskirjas märgiti, et see regulatsioon põhineb tõdemusel, et suure tõenäosusega on president oma abikaasa ülalpidajaks pärast presidendi ametivolituste lõppemist. Olles olnud tööturult eemal viis aastat või isegi kümme aastat, on tööturule sisenemine väga raske. Olukorda komplitseerivad veel asjaolud, et senises praktikas on presidendi abikaasad olnud naissoost ning üle 50 aasta vanad. Sellises sotsiaalses grupis on töötuse määr üks kõrgemaid, seisis tolleaegses seletuskirjas.

«Kõnesolev lõige erineb lõikest 1 selle poolest, et näeb ette kohustuse maksta presidendi abikaasale igakuist esindustasu – siin ei ole võimalik valida, kas maksta või mitte,» märkis Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Ebe Sarapuu.

Õigusekspert leidis oma analüüsis, et kui vaadata sätet koosmõjus lõikega 1 ning lähtuda seadusandja eesmärgist (hüve saab see, kes on olnud tööturult pikalt eemal), võib asuda ka seisukohale, et kui lõike 1 alusel esindustasu ei ole makstud, siis ei ole kohustust ka pärast presidendi ametivolituste lõppemist abikaasale esindustasu maksta.

«Täiendavalt märgime, et seaduse kohaselt saab hüvesid üksnes presidendi abikaasa ja seda kuni abikaasa surmani,» lisas Sarapuu.

Presidendi surma korral makstakse igale presidendi töövõimetule pereliikmele toitjakaotuspensioni, mille suurus on pool presidendi ametipensionist. Erinevalt ülejäänud pereliikmetest ei saa lesk toitjakaotuspensioni pensionikindlustuse seaduse alusel, vaid igal juhul, kui ta oli presidendi abikaasa presidendi ametivolituste ajal.

Presidendi ametihüve seaduses ei ole märgitud midagi selle kohta, mis saab siis, kui president ametivolituste ajal või pärast seda kaasast lahutab. Varem on presidendi kantselei avaldanud, et lahutuse jõustumise järel ei laiene Toomas Hendrik Ilvese eelmisele kaasale Evelin Ilvesele enam seaduses sätestatud presidendi abikaasaga seotud hüved. 

Seadusandja ei ole Sarapuu sõnul sätestanud presidendi abikaasa esindusülesannete kirjeldust. «Nii nagu on erinevad presidendid, on erinevad ka nende abikaasad, kellest igaüks sisustab enda esindusülesanded riigipea abikaasana lähtudes enda varasemast erialasest tegevusest, huvialast jms,» lisas ta.

Pärast ametivolituste lõppemist hakatakse presidendile maksma ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalga määrast ehk praegusel juhul 3900 eurot.