Kirikumaastikul algab võimujoonte ümberjagamine

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus (esiplaanil paremal) allkirjastas tänavu suvel Kreetal toimunud suurkogul Eesti jaoks olulise otsuse – ühes riigis ei saa olla kahte õigeusu kirikut olla. Foto: EAÕK

Siinse vaimulikkonna sisering kihab. Eestis seni teineteist tunnustamata kõrvuti eksisteerinud kaht õigeusu kirikut – Vene ja Eesti oma – võib oodata liitmine. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku pea metropoliit Stefanus on võtnud südameasjaks teha Eestist n-ö pioneerriik, kus õigeusu kirikud teistele eeskujuks esimesena kokku pannakse.

Kui see nii läheb, tähendaks see siinsete kirikute hulgas ei vähem ega rohkem kui raputust. Hinnanguliselt mõjutab see vähemalt 200 000 Eesti õigeusu kirikute hingekirjas olijat. Kahel eri nägu kirikul ei seisaks ees mitte üksnes varade, vaid ka juhtimise ühendamine.

Olukord on mitmel põhjusel pikantne. Kuigi Konstantinoopoli patriarhaadi jurisdiktsioonis tegutsev Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) ning Moskvale alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) teenivad sama jumalat, pole läbisaamine ajaloolistel põhjustel kiita.

Mõlema autonoomse kiriku pead – metropoliidid Stefanus ja Kornelius – pole aastaid omavahel rääkinud. Katsed omavahel kohtuda on lõppenud olukorraga, kus metropoliidid keelduvad kõrvalseisjate hämminguks teineteist tunnistamast. Ka majanduslik seis on kirikuil erinev. Samal ajal, kui Eesti õigeusu kirik tuleb vaevu ots otsaga kokku, saab kümme korda suurem Moskva õigeusu kirik liikmetelt kopsakaid annetusi ja rajab pühakodasid.

Ometi võttis seni ulmevalda kuulunud ühinemisplaan tänavu juuni keskel reaalse käigu.

Just siis kinnitas Kreeta saarel kogunenud õigeusu ülemaailmne kirikukogu dokumendi, kus muu hulgas leitakse, et kahe õigeusu kiriku tegutsemine ühe ja sama riigi territooriumil on ebaeetiline ning kirikureeglitega vastuolus.

Täpselt selline seis valitseb praegu aga näiteks Eestis, Moldovas ja Ukrainas.