/nginx/o/2008/06/30/53175t1hfdcd.jpg)
Kommunikatsiooniekspert Ivo Rull arvab, et kui Kersti Kaljulaid saab järgmiseks presidendiks, peab ta alustama enese tutvustamisest Eesti rahvale, teiseks suureks küsimärgiks on aga see, kuidas Kaljulaid Eestit välissuhtluses esindab.
Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rulli sõnul on Kaljulaid olnud tosin aastat Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas, kuid Eesti rahva jaoks on ta siiski üsna tundmatu. Mõned artiklid ja kommentaarid Eesti meedias, lisaks ülesastumised Kuku raadio saates «Eurominutid», ei ole kommunikatsioonieksperdi sõnul Kaljulaiale Eesti inimeste seas laiemat tuntust toonud.
«See on päris tõsine probleem tegelikult, et inimesed ei tea presidendikandidaati, ei oska temast midagi arvata, ja siis riigikogu vanematekogu julgustab, et tegemist on väga pädeva ja sümpaatse inimesega,» arutles Rull. «See võib vastata tõele, kuid ilmselt siiski ei oodatud sellist lahendust, et ettepanek presidendiks kandideerida tehakse päris tundmatule inimesele.»
Ta nentis, et on siiski oluline, et rahvas oma presidenti teaks. «Kui te lähete praegu ajakirjanikuna tänavale ja palute vastutulijatel meie võimaliku uue presidendi nime öelda, siis nad ilmselt eksivad, samamoodi nagu ajakirjanikudki, et kas ta oli nüüd Kaljurand, Kaljulaid, Karilaid või hoopis mingi neljas või viies variant,» rääkis Rull. «Kahju küll, aga see on esimene suurem koorem, mille Kaljulaid valituks osutumisel oma õlule saab, et ta peab kõigepealt oma vaateid ja tegemisi eeskätt tugevalt siseriiklikult tutvustama.»
Presidendi üheks oluliseks rolliks on ka välispoliitika, kuid Kaljulaiu töö Euroopa Kontrollikojas on Rulli sõnul olnud ikkagi spetsiifiline ametnikutöö ning pigem dokumendi- kui inimesekeskne. «Seega on ka välissuhtluses suured küsimärgid, kuivõrd osav ja n-ö leidlik, kiire ja taibukas Kaljulaid on või ei ole - me ei tea seda tegelikult.»
Rull lisas, et kui Kaljulaid presidendiks saab, tuleb tal esmalt kiiresti oma meeskond kokku panna. «Sellest, keda ta oma nõunikeks valib, hakkab järgmisel viiel aastal ka väga oluliselt tema käekäik sõltuma.»
Loe lähemalt:
Kommunikatsioonieksperdi hinnangul oleks võinud riigikogu vanematekogu kaaluda ka mõnda kultuuritegelast, kirjanikku, heliloojat, kunstnikku, akadeemikut. «Sellest on kahju jah,» nentis Rull, «Kaljulaid on olnud küll kõrge ametnik nii Eestis kui ka Euroopa Liidus ja paljudel juhtivatel kohtadel, kuid tema poliitiline kogemus on väga põgus. Praeguses olukorras oleks võinud valida siis juba poliitiliselt sama kogenematu, kuid rahvale tuntuma, teatud sümboolse kuvandiga autoriteetse tegelase».
Senistele presidendivalimistele tagasi vaadates tõdes Rull, et valimised läksid luhta kahe suure erakonna, Reformierakonna ja Keskerakonna, sisemiste valuolude tõttu. «Erinevad leerid ei suutnud omavahel kokku leppida ja läksid lõpuks oma kandidaatidega valimiskokku välja, mille tulemusel muutusid mingid hääled valgeteks sedeliteks ja mistõttu oleme täna seisus, kus lepitakse kõige vähem vastuolus ja kõige vähem küsimusi tekitava persooni peale kokku.»
Ta lisas, et küllap on valimiskokku välja jõudnud, kuid seal valituks mitte osutunud presidendikandidaadid pettunud ja kurnatud, ent tupikusse jõudmise järel on siiski puhtalt lehelt alustamine peaaegu et ainuvõimalus. Samas oleme Rulli sõnul jõudnud paradoksini, kus suur üldrahvalik valimiskampaania ei viinud mitte kuhugi ja väga kitsas ringis tehtav otsus viib tõenäoliselt kõigest nädalaga presidendi valimiseni. «Seda vastuolu ei suudaks leevendada ilmselt ükski persoon ja see jääb nüüd presidendiks valitava inimese taagaks kuni tema ametiaja lõpuni. Uus president peab tõestama, et ta oleks olnud väärikas valik ka siis, kui ta oleks kandideerinud riigikogus või valimiskogus.»
/nginx/o/2016/09/28/5894467t1h3b9e.jpg)
Eile tegi riigikogu vanematekogu Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida presidendiks. Praeguseks on riigikogu fraktsioonide liidrid Kaljulaiu kandidatuurile riigipea ametikohale toetust avaldanud, vaid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on tunnistanud, et osades küsimustes on neil Kaljulaiuga olulised eriarvamused.
Vabariigi valimiskomisjoni teatel on riigikogu liikmetel presidendikandidaadi ülesseadmiseks aega homme hommikust kuni laupäeva õhtuni. Riigikogus algab presidendivalimiste hääletusvoor esmaspäeval kell 13.