Eile õhtul hakkas Toompea korstnaist peaaegu heledat suitsu tulema – riigikogu vanematekogu tegi Euroopa Kontrollikoja liikmele Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida presidendiks.
Kuidas jõudsid erakonnad Kersti Kaljulaiuni? (11)
Laupäev
Laupäeva õhtust saadik olid telefonid, mille mõttelised traadid viisid Toompeale, Stenbocki majja ja Kadrioru lossi, lakkamatult hõivatud. Küsiti imestunult, et mis nüüd küll juhtus, kuidas president valimata jäi. Lükati süüd teistele ja põhjendati oma valmiskasti lasutud tühje sedeleid, et teisiti ju ei saanud. Aga üha rohkem kostis kõnedest muret: mis saab edasi?
Pühapäev
Öö magati ära. Reformierakonna juht ja peaminister Taavi Rõivas teatas avalikult, et on kutsunud koalitsioonipartnerite juhid Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski kohtumisele. Millal ja kus, see jäigi avalikkusele teadmata. Aga igal juhul nimetasid Rõivas ja Tsahkna juba pühapäeval tõsise kandidaadina presidendi kohale suursaadik Jüri Luike. Ossinovski tegi pika näo ja hakkas jonnima: teie tulete meile ütlema, kes võiks olla president!
Niipalju Ossinovski protest mõjus, et Rõivas ja tema nõuandjad said pühapäeva õhtuks aru, et Reformierakond ei saa kellegi nime välja pakkuma hakata. Valitsuse juhterakond on juba presidenti teinud küll ja küll – nüüd tuleb tagasi tõmbuda ja vähemalt avalikkuse ees presidenditeemaga mitte liialt lehvitada.
Avalikkuses vaeti pikki nimekirju inimestest, kes kõik sobiksid väga hästi presidendiks. Teiste seas nimetati ka Luike ja Euroopa Kontrollikojas üle aja töötavat Kersti Kaljulaidu.