/nginx/o/2008/09/14/74312t1h6a32.jpg)
/nginx/o/2010/08/02/412541t1h30ab.jpg)
Majandusteadlane Andres Arrak leidis ETV saates «Vabariigi kodanikud», et Eesti ühiskonda vaevab teatav väärtuste kriis ning me peaksime tagasi pöörduma traditsiooniliste väärtuste poole.
Arrak: Eesti ühiskonda vaevab väärtuste kriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See, et lapsed oma vanemate eest hoolitsevad on loomulik ja on aastatuhandeid nii olnud,» ütles Arrak selgituseks traditsioonilisele peremudelile, kus vanemad panustavad lapse kasvatamiseks ning hiljem hoolitseb laps vanemate eest.
Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse sõnul on Eestis väga levinud selline variant, kus lapsed annavad vanematele pigem vajalikku tuge ning hoolt, kui rahalist toetust. Tõelist abi vajavad aga hoopis need inimesed, kes on mingil põhjusel jäänud üksi või kellel ei olegi lapsi.
Kirjanik Teet Kallas märkis aga, et praegu veel lainetaval masuajastul on üks suurem töötute kontingent – kuni 26. aastased noored. «Mõnda aega tuleb vanematel hoopiski tegelda nende toetamisega. Kui see on ajutine, on see normaalne, aga kui see venib ja venib, siis see on märk, kas nendest inimestest üldse saab kunagi tööharjumusega inimesi.»
Sotsiaalanalüütiku Andres Võrgu sõnul on kriis selles mõttes olnud positiivne, et on aidanud meil näha sotsiaalsüsteemi tulevikku.
Tegemata lapsed toovad ühiskonna huku
Arraku sõnul ei ole ühiskonnamudel, kus sündivus järjest väheneb, jätkusuutlik ning lõpeb halvasti ning tõi näiteks Itaalia ühiskonna mudeli, kus on ühed kehvemad demograafilised näitajad. «Igaüks, kellel pole vähemalt kolme üles kasvatatud last ette näidata, et tohi pensioni suuruse ja ea suhtes sõna võtta,» ütles Arrak saates.
Maris Jesse tõi vähese sündivuse põhjendamiseks näite uuringust, millest selgus, et naised ei saa lapsi seetõttu, et neil puudub selleks partner.
Võrk rääkis, et Euroopas paistavad hakkama saavat põhjamaade mudeliga riigid. «Kõik prognoosid, mis on tehtud nende riikide kohta, viitavad, et seal neid probleeme nagu ikkagi ei ole. Eesti optimistlikud prognoosid näitavad, et me võiksime ka ikkagi vastu pidada.»
Maris Jesse tõi arutellu juurde ka selle aspekti, et me kaotame tegelikult palju inimesi, kes potentsiaalselt võiksid tänasesse pensionide väljamaksmisse panustada. «Kui palju mehi enne 65ndat eluaastat sureb? Need on mehed, kes ei loo perekondi, ei saa rohkem lapsi ja samamoodi jätavad nad 20-30 aastat maksud maksmata. Jätavad toetamata oma vanemad, jätavad andmata oma lastele, mis nad võivad isana anda,» loetles Jesse.
Arrak leidis, et noorte Eesti meeste kasvatamises on väärtuste kujundamises midagi valesti. «Kuskil on midagi valesti läinud hoiakute kujundamises. Kas on õpitud valesid asju või ei ole üldse õpitud.»
Kes on vaesuses süüdi?
Arrak rõhutas, et Eestis on üks oluline dilemma ühiskondlikul tasandil läbi vaidlemata. «Kes või mis on vaesuses süüdi? Kui mul täna ei ole raha, siis kes vastutab? Kes peale minu enda minu tööpuudusega sõdib? Kas eelkõige võtab inimene ise selle vastutuse või eelkõige vaatame valitsuse poole ja ootame sealt?»
Arraku arvates on viimane aeg selle üle vaielda.