Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja fraktsioonide esimehed, tegi täna Eesti esindajale Euroopa Kontrollikojas Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida esmaspäeval riigikogus presidendiks.
Video ja galerii: vanematekogu tegi Kersti Kaljulaiule ettepaneku kandideerida presidendiks (37)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigikogu vanematekogu ütles mulle, et on tekkinud reaalne võimalus, et kõik riigikogu fraktsioonid, kui ma olen nendega kohtunud ja vestelnud, tahavad mõelda sellele, kas mina võiksin olla konsensuskandidaat Eesti Vabariigi presidendi ametikohale,» rääkis Kaljulaid, kellega riigikogu esimees Eiki Nestor rääkis võimalikust kandideerimisest täna hommikul. Täna pärastlõunal viibis Kaljulaid umbes pool tundi ka vanematekogu ees.
Kaljulaid ütles pärast kohtumist ajakirjanikele, et kohtub fraktsioonidega homme ja homme õhtuks on kõik juba palju targemad. «Sinnamaani tahaksin väga paluda töörahu, sest minu jaoks on see valmistumine homseks päris keeruline. Nagu te märkate, olen ma üksinda,» lausus ta ja lisas, et arvestades laupäeval valimiskogus kujunenud olukorda, on otsus keeruline ja vastutus meeletu.
Küsimusele, kas ta tahab saada Eesti presidendiks, vastas Kaljulaid, et kui ta nii kaugel juba on, siis ilmselt ta seda tahab. «Aga veel kord, see tee on väga püsti ees, sest vastutus praegu võtta see pall ja minna edasi on väga, väga raske kanda,» ütles ta.
Kaljulaid märkis, et Eesti lootis saada endale presidendi eelmisel laupäeval, kuid ei saanud. «Ma olen väga palju lugenud ka ajakirjandusest praegu seda, kuidas see, kes nüüd saab, on juba ette portselanpresident ja tagavarapresident. Ma tahan minna ja rääkida inimestega ja näidata, et ma seda ei ole,» rääkis ta.
Lõplik toetus selgub homme õhtuks
Praegu pole veel selge, mitme allkirja ja häälega saab Kaljulaid riigikogus arvestada. Riigikogu esimehe Eiki Nestori sõnul selgub lõplik toetus homme õhtuks. Samas ütles ta, et ükski fraktsioon pole Kaljulaiu kandidatuuri suhtes eitaval seisukohal. «Toetuse määr täna on küllaldane selleks, et ma oleks julgenud tulla siia teie ette koos Kerstiga,» märkis ta.
Nestori sõnul lähtus vanematekogu Kaljulaiule ettepanekut tehes eelkõige soovist president esmaspäeval ära valida. «Järgmisena me hindasime, mis need võimalused on. Olukord on erinev kõigist varasematest, olukord on keeruline kõigile nendele inimestele, kellega erakonnad on suhelnud ja kellest ka on räägitud kas ajakirjanduses või kuskil mujal,» ütles ta ning tänas Kaljulaidu, et praegustes oludes on Eestis üldse nii julge inimene, kes on valmis kandidaadistaatust kandma. «See on tänase kindla veendumuse järgi vanematekogu arvates kõige parem võimalus selleks, et president esmaspäeval ära valitakse.»
Ta märkis, et võimalike kandidaatide nimesid oli laual palju, kuid ta helistas täna ainult ühele inimesele. «Ka ülejäänud olid head kandidaadid, aga välja lähme sellega, kelle puhul usume, et tal on kõige tugevam fraktsioonide toetus,» lausus Nestor.
Nestor soovis Kaljulaiule edu ja avaldas veendumust, et Eesti saab järgmisel esmaspäeval presidendi, kelle tutvustamisaeg jääb küll lühikeseks, aga kes sellegipoolest suudab neid kohustusi suurepäraselt täita.
Varem kinnitas mitu allikat Postimehele, et kandidaatidena on sõelale jäänud Jüri Luik ja Kersti Kaljulaid.
Vahetult enne vanematekogu koosolekut kogunes Reformierakonna fraktsioon, kes asus seisukohale, et nende esimene eelistus on Luik, ning väitis, et Luigel on Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, sotsiaaldemokraatide ning Vabaerakonna toetusena olemas 67 häält. Postimehe andmetel poleks Luik sotside toetusega siiski arvestada saanud.
Vanematekogu otsus survestab Reformierakonda
Vanematekogu otsus paneb Reformierakonna kõhklevad saadikud surve alla toetada presidendikandidaadina Kaljulaidu.
Reformierakondlane Yoko Alender ütles pärast vanematekogu otsuse selgumist, et Luik on enamikule fraktsioonist esimene valik. Samuti pole Kaljulaid tema sõnul fraktsioonile nagu ka Eesti rahvale eriti tuttav. «Kuid kohtume homme ja kujundame oma seisukoha. Otsest vastuseisu Kaljulaiule täna fraktsioonis kõlama ei jäänud,» ütles Alender Postimehele.
Tema erakonnakaaslane Kalle Palling arvas, et Kaljulaid on Reformierakonna fraktsioonile vastuvõetav kandidaat, kuigi ei tahtnud täna veel avaldada, kas ta on valmis Kaljulaiu poolt hääletama. Samas märkis ta, et esmaspäevases hääletusvoorus on välistatud, et Reformierakond jätaks hääletuse vabaks. «Käitume ühtselt, et Eesti leiaks väärika presidendi,» ütles ta.
Reformierakondlasest riigikogu liige Terje Trei kinnitas aga otsesõnu, et ei toeta Kaljulaiu kandidatuuri ega näe ennast talle praegu rõõmsalt toetust avaldamas. «Ei tea, ei tunne teda ja kuigi ma toetan naisi, siis minu kindel veendumus on, et president võiks olla esimese juubeli ära pidanud,» ütles ta.
Tema hinnangul ei ole vajadust leida presidenti iga hinna eest ja kiirustades. «Me peaksime mõtlema ikkagi sellele, kuidas rahvas teda vastu võtab ja millised on rahva ootused. Ma ei usu, et rahvas ootab, et peaasi, et president oleks olemas,» rääkis ta.
Trei hinnangul tuleks kaaluda veel ka teisi võimalusi. «Praegusel juhul toimub minu arust kõik väga nurga taga ja liiga kiiresti, meil on tublisid inimesi palju-palju ja kui kellelegi heidetakse ette mingit poliitilist kuuluvust või kunagi kuulumist või midagi tegemist, siis nendest asjadest tuleks kõigepealt üle saada ja üritada poliitikutel kaaluda kandidaate nii, et unustatakse need nüansid ära. Aga kui jääb ikkagi selle peale, siis on küll paha,» ütles ta.
Vastates küsimusele, kes oleksid tema hinnangul parimad kandidaadid, nimetas Trei esmalt Jüri Luige nime ja ütles, et näeks just Luike kompromisskandidaadina. Samuti eelistaks ta enda sõnul Kaljulaiule näiteks Liia Hännit.
Valitsusel tuleb leida uus esindaja Euroopa Kontrollikotta
Kui riigikogu valib Kaljulaiu esmaspäeval presidendiks, peab valitsus nimetama tema asemele uue esindaja Euroopa Kontrollikotta. Tegu on pingeid tekitanud ja seetõttu kaua edasi lükatud ülesandega, millega valitsus pole hakkama saanud hoolimata sellest, et Kaljulaiu teine ametiaeg lõppes juba mais.
Kaljulaid ütles täna ajakirjanikele, et on informeerinud asjade seisust kontrollikoja presidenti ja see on praegu kõik, mis on tema võimuses.
Nestor avaldas lootust, et valitsus leiab sellele kohale hea liikme, kuid kinnitas samas, et selle ametikoha täitmisest pole presidendiotsingute käigus juttu olnud. Tema sõnul on selle kandidaadi leidmine valitsuse ülesanne.
Esimest korda kogunes vanematekogu presidendivalimisi arutama eile, mil kõik fraktsioonid väljendasid valmisolekut ühist kandidaati otsida ja arvasid ka, et senised presidendikandidaadid rohkem enam kandideerima ei peaks. Vanematekogu juhtiv Nestor ütles eilse kohtumise järel Postimehele, et fraktsioonid ja erakondade juhid said täna kella 13ni aega, et nõu pidada, kes võiksid olla võimalikud kandidaadid.
Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas on rõhutanud kõigi fraktsioonide ja kõigi riigikogu liikmete vastutust, et president saaks esmaspäeval valitud, ning öelnud ka, et mängurluseks enam ruumi ei ole.
«Ma praegu hoiduks igasugustest vihjetest, igasugustest soovitustest, laseme vanematekogul omavahel arutada. Ma väga loodan, et kõik kuus erakonda on valmis koostööd tegema ja kõik mõistavad, et kõige suuremal ja kõige väiksemal fraktsioonil ja kõigil, kes sinna vahepeale jäävad, on kõigil vastutus, kõik 101 riigikogu liiget peavad selle töö nüüd ära tegema,» ütles Rõivas eile riigikogus Postimehele.