Erakonnad vastavad Tartu Postimehe küsimustele

Foto: SCANPIX

Tartu Postimees pakkus riigikogusse kandideerivatele erakondadele võimaluse avaldada oma seisukohti mõningais Tartut, Tartumaad ja ka laiemat üldsust puudutavais asjus, esitades neile 14 küsimust (avaldatud 24. jaanuaril). Ettepanekule vastas seitse erakonda. Jätkame nende vastuste avaldamist.  

3. Kas riigikoolis antakse paremat haridust kui munitsipaalkoolis? Milleks neid õieti vaja on?
---------------------------------------------------------

Isamaa ja Res Publica Liit
Riigi üldhariduskoolid on kas erivajadustega laste koolid või selgelt omanäolised koolid. Viimasesse rubriiki kuuluvad neli praegust riigigümnaasiumi: Tallinna muusikakeskkool, Narva Vanalinna kool (eestikeelne õpe venekeelsetele lastele), Nõo reaalgümnaasium ja Noarootsi gümnaasium. Kaks viimast on ka nn puhtad gümnaasiumid ja võtavad sellistena vastu õpilasi kogu Eestist. Riigigümnaasiumidena on nad mujalt tulnuile rohkem avatud kui omaenda põhikoolidega ühendatud munitsipaalgümnaasiumid. Koolide endi tase on ka tõepoolest suhteliselt kõrge. Kvaliteedi annab ka riigi stabiilne toetus, kuid peamiselt siiski puhtaks gümnaasiumiks olemine.
.
Keskerakond
Gümnaasiumide riigistamise ideoloogid on viimastel aastatel mõnikord seletanud, et riigikoolidest saadava hariduse tase oleks kindlasti kõrgem, kui... neile täiendavalt raha anda. Selge see, et omavalitsuste ebapiisav ja neile pandud ülesannetele mittevastav rahastamine ei aita hariduselu edendada.

Ent ega pelgalt sildivahetus ka asja paremaks tee. Kahjuks püütakse praegu gümnaasiumireformi varjus ajada mitmeid muid asju ja gümnaasiumide riigistamise projekt on tugevasti seotud valitsuse laiahaardeliste püüdlustega kärpida omavalitsuste volitusi.


Reformierakond
Omandivormist tähtsam on hariduse kvaliteet. Põhjuseid, miks riik võib otsustada ühe kooli ülalpidamise enda kanda võtta, on mitu. Näiteks on erivajadustega õpilastele mõeldud koolid riigikoolid – Tartu Emajõe kool ja Tartu Hiie kool, millest esimene on mõeldud nägemis- ning teine kuulmis- ja kõnepuudega lastele kogu Eestist.

Riigikooli loomine võib olla tähtis ka regionaalarengu seisukohalt. Näiteks Viljandisse uue gümnaasiumi rajamine oleks praeguses majanduslikus olukorras omavalitsusele väga keeruline, kuid haridusministeeriumi investeeringute toel saab piirkonnale vajaliku gümnaasiumi loomine siiski võimalikuks. Lisaks võib riigikooliks olla mõni väga konkreetse tegevusvaldkonnaga õppeasutus, kuhu oleks huvi kandideerida õppuritel kogu Eestist.