/nginx/o/2009/11/30/274798t1hca5f.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja Sulev Mäeltsemees sõnas Postimees.ee’le, et enamusvalimiste rakendamine kohalike omavalitsuste valimisel tooks suuri probleeme.
Mäeltsemees: majoritaarne süsteem KOV valimistel tooks probleeme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Väiksemates valdades võiks see ennast õigustada, aga suuremates linnades, sh Tallinnas tooks see kaasa uusi, linna tervikliku toimimisega seotud probleeme,» ütles Mäeltsemees.
Mäeltsemees tõi näite, et muuhulgas Ungaris on kohalikel valimistel olnud kasutusel kaks mudelit – väiksemates enamusvalimised ja suuremates võrdelised (proportsionaalsed) valimised. «Just ülelinnalise tervikarengu seisukohalt ei saa toetada Hardo Aasmäe ettepanekut, et Tallinn vajab maakonnaõigusi ning linnaosad omavalitsusõiguste laiendamist.»
«Hoiatav näide olgu meile Londoni juhtimisest 1980. aastatel, kui iseseisvate linnaosade moodustamise järgselt tuli hakata riigistama varasemaid ülelinnalisi omavalitsusülesandeid (ühistranspordis, tuletõrjes jm). Plaaniti isegi moodustada Londoni Ministeeriumi,» sõnas Mäeltsemees.
«Ja mis puudutab regionaaljuhtimist, siis pole tähtsusetu märkida, et Soomes kaotati aasta tagasi riikliku regionaalhalduse üksused läänid,» lisas Mäeltsemees.
Majandusgeograaf Hardo Aasmäe arvates võiks ääremaastumist tasakaalustada n-ö liikuva halduse juurutamisega. «Valla keskuse kaugenemisel võiks käima panna «haldusbussi» nagu vanasti piimaringi või autolavka. «Õhumüügi» (süsihappegaasi) rahast saaks riik ehk osta mõned katsebussid, kuhu mahuks vallavalitsuse vastuvõturuum, perearsti vastuvõtt, sularahaautomaat, kauplus, postkontor, varem tellitud ravimid võiks kohale tuua…»
Mäeltsemehe arvates võiks haldusbuss olla suurtes valdades kohaliku omavalitsuse mõningate haldusteenuste elanikele kättesaadavamaks tegemisel üks lahendusi. «Aga kindlasti on teenuseid, mida oleks otstarbekam (ainuvõimalik?) osutada statsionaarsetes teenindusbüroodes, mis paikneksid vallas hajutatult (osavaldades?) ja kus teatud nädalapäevadel käiksid valla ametnikud.»
«Igati saab nõustuda Aasmäe seisukohaga, et valdade ühendamisega süveneb ääremaastumine. Kes või mis tuleks kaotatava (ühendatava) vallavalitsuse asemele?» küsis Mäeltsemees.
«Loodus tühja kohta ei salli ja asemele kasvab võsa. Majanduses aga toimivad teised seadused ja taolises paigas kustuvad viimasedki suitsud, seega ääremaastumine tõepoolest veelgi intensiivistuks,» ütles Mäeltsemees.
Mäeltsemees sõnas, et suurte valdade moodustamisega on üksnes statistiliselt võimalik maskeerida sotsiaalmajanduslikke regionaalseid erinevusi.
«Kui Eesti oleks näiteks üks vald (taolisi kummalisi mõtteid on avaldatud), siis iseloomustaks seda ka üks tööpuuduse, keskmise palga jne näitaja. Regionaalseid erinevusi sel juhul nagu polekski. Aga kas see saab olla meie riigi arendamise eesmärk?» arutles Mäeltsemees.