/nginx/o/2015/09/28/4535839t1h726f.jpg)
Kaitsepolitseinik Eston Kohver vahetati mullu 26. septembri hommikul Eestis riigireetmises süüdi mõistetud Aleksei Dresseni vastu välja ja Kohver jõudis pärast rohkem kui aastast vangistust Venemaal tagasi Eestisse.
Fotod ja videod: täna aasta tagasi jõudis kaitsepolitseinik Eston Kohver tagasi Eestisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp ütles täna Postimehele, et kriminaalmenetlus, mis Kohvri röövimise kohta 2014. aasta septembris alustati, kestab endiselt, aga avalikkusele ei ole tal praegu selle kohta midagi lisada. Kriminaalmenetlus alustati paragrahvide alusel, mis käsitlevad vabaduse võtmist ja Eesti riigipiiri ebaseaduslikku ületamist.
Puusepa sõnul ei ole praegu võimalik avalikkusega jagada, mitu kahtlusalust kriminaalmenetluses praegu on. Samuti ei avalikusta kaitsepolitsei, kas Eston Kohvri antud ütlused on kriminaalmenetlusele kaasa aidanud.
Meenutusi aastatagustest sündmustest:
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas mullu 26. septembril, et Eston Kohver jõudis turvaliselt kodumaale.
«Kes oleks osanud arvata, et parim sünnipäevakink on telefonikõne siseministrilt,» kommenteeris uudist Twitteris peaminister Taavi Rõivas.
Kes oleks osanud arvata, et parim sünnipäevakink on telefonikõne siseministrilt. #EstonKohveronkodus
— Taavi Rõivas (@TaaviRoivas) September 26, 2015
Endine välisminister Marina Kaljurand tänas Twitteris sõpru ja liitlasi.
Väga hea meel, et Eston Kohver on tagasi kodus pere juures! Hea uudis Eesti ja kogu Euroopa jaoks. Tänan sõpru ja liitlasi toetuse eest!
— Marina Kaljurand (@MarinaKaljurand) September 26, 2015
Kaljurand ütles hilisemas intervjuus, et kogu välisministeerium elas kogu aasta Kohvri vabastamise rütmis. «Ma ma võin ka seda öelda, et Ameerika kongress valmistas ette resolutsiooni, mille tekst oli kokku lepitud, mis oleks pidanud ilmuma selle nädala esmaspäeval, aga vajadus kadus ära,» lisas ta.
Kohver vahetati Dresseni vastu välja Pihkva oblastis Kunitšina Gora piiripunktis Piusa jõe sillal.
Kaitsepolitsei fotod sellest, kuidas Kohver Eesti-Vene piiril Dresseni vastu välja vahetati:
/nginx/o/2016/04/12/5255371t1hdd8e.jpg)
Vene riikliku telekanali Rossija 24 uudistesaade ja Rossija-RTRi saade «Vesti v subbotu» näitasid ka videokaadreid Kohvri ja Dresseni vahetusest Piusa jõe sillal Kunitšina Gora piiripunktis.
Samal päeval, kui Kohver koju jõudis, korraldati Tartus kaitsepolitsei Lõuna osakonnas pressikonverents.
«Tahaksin öelda, eelkõige on hea taas kodumaal olla,» ütles Kohver pressikonverentsil. «Tänan neid inimesi, kes aitasid mu perel toime tulla,» jätkas ta. Kohver tänas ka kõiki ametkondi, kes aitasid ta Eestisse ja tal vanglas toime tulla. «Üldjoontes oleks see kõik. Aitüma kõigile,» ütles Kohver ja lahkus pärast paariminutilist avaldust pressikonverentsilt. Talle küsimusi esitada ei saanud.
/nginx/o/2015/09/28/4535837t1hfaa4.jpg)
Pevkur rääkis pressikonverentsil, et toimusid pikad läbirääkimised, mille tulemusena toimus vahetus. Eesti vanglast vabanes Dressen, mille eelduseks oli see, et president Toomas Hendrik Ilves andis talle armu. Samasugune eeldus oli ka Vene föderatsiooni poolt – Vene president andis Kohvrile armu.
Ilves kommenteeris, et vajadusel teeb Eesti president seaduste piires kõike, et kodanik koju tuua. «Kui see nõuab, et me anname, et mina annan armu inimesele, kes on läinud vangi riigireetmise eest, siis selles olukorras on olulisem, et me saame oma kodaniku tagasi vabadusse,» ütles riigipea.
/nginx/o/2015/10/06/4563055t1h76ae.jpg)
Eesti saatkonna Moskvas konsulaartalituse direktor Signe Matteus tegeles Kohvri aastase vangistuse ajal iga päev selle nimel, et temaga regulaarselt kohtuda saaks, rääkis ta intervjuus Postimehele.
Kohvri ja Dresseni vahetust kajastasid ka suured väljaanded nagu The New York Times, BBC ja The Telegraph, mis kirjeldasid sündmust kui külma sõja aegset trillerit.
/nginx/o/2015/09/27/4532567t1hca41.png)
Eestisse naasnud Kohver asus peagi tagasi tööle kaitsepolitseiametis. «Eston ei ole puhkuselainel, ta töötab meie majas ja teeb täpselt seda, mida vaja,» ütles kapo peadirektori asetäitja Martin Arpo mullu oktoobris Postimehele. «Meie taaskohtumise esimestel minutitel oli naljakas kuulda, kuidas ta hakkas kohe meenutama, millised tööasjad täpselt tal pooleli on,» lisas Arpo.
/nginx/o/2015/09/27/4530781t1hda79.png)
Mullu augustis vabastas valitsus Dresseni Eesti kodakondsusest. Dressen kirjutas ise avalduse Eesti kodakondsusest loobumiseks ja valitsus otsustas tema taotluse rahuldada.
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrovnentis ütles 2015. aasta oktoobris, et Eesti ja Venemaa suhetes ei ole kõige paremad ajad. «On probleemid, mis on kõigile hästi teada, aga ma eeldan, et on mõlema poole huvides hakata otsima vastastikku rahuldavaid lahendusi,» lausus ta.
/nginx/o/2015/09/27/4534653t1hb788.jpg)
Vene riigi poolt Kohvrile kaitsjaks määratud Jevgeni Aksjonovi sõnul ei korraldatud Kohvri ja Dresseni vahetust poliitilisel tasandil. «Usun, et ei välisministeeriumid (Vene ja Eesti – toim) ega saatkonnad teadnud sellest midagi.»
«Omad kontaktid, omad läbirääkimised,» pakkus Aksjonov, et arvatavasti kapo ja FSB leppisid ise Kohvri ja Dresseni vahetuse juba ammu kokku. «Sellist operatsiooni ei korraldata ühe päevaga,» lisas ta.
Hilisemas intervjuus kiitis Aksjonov Eesti kaitsepolitseid. «Kapo ei langenud hüsteerikasse, nad töötasid rahulikult ja tegelesid oma töötaja vabastamise tehniliste küsimustega,» lausus advokaat. Tema sõnul tunnevad FSB ja kapo üksteist hästi.
/nginx/o/2015/06/08/4161479t1h9129.jpg)
Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik kirjutas, et kõik täpsemad detailid, mis annaks alust kasvõi informeeritud oletusteks, miks rööviti Eston Kohver, on tõenäoliselt riigisaladusega kaetud, ja peavadki olema. Samas on tema sõnul oluline, et inimesed ja ametkonnad, kelle tööks on toimunust järeldusi teha, vaeksid ka küsimust, miks Venemaa seda tegi.
«Mina peaksin tõenäolisemaks, et Kohvrit röövides ei olnud Venemaa eesmärgiks üldse mitte midagi saada – ei infot ega inimest –, vaid hoopiski midagi saata. Saata sõnum. Ning küsimus ongi selles, kes oli selle sõnumi adressaat: kas USA, NATO, Eesti või kapo,» kirjutas Liik Postimehes.
/nginx/o/2015/04/02/3928729t1he5bf.jpg)
Vene riikliku uudistekanali Rossija 24 video Eston Kohvrist vahetult pärast Eesti territooriumilt röövimist 2014. aastal.
Harju maakohus mõistis 2012. aasta juulis riigireetmises ja ametialase teabe edastamises süüdi kaitsepolitsei endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni. Aleksei Dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust ja Viktoria Dressenile kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga. Ühtlasi mõistis kohus Dressenitelt välja kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot ning konfiskeeris Dressenitelt läbiotsimiste käigus leitud 23 556,85 eurot sularaha ning nende omanduses oleva korteri.
Kaitsepolitsei pidas riigireetmises kahtlustatava 1968. aastal sündinud kapo endise töötaja Aleksei Dresseni ja tema abikaasa Viktoria Dresseni kinni 2012. aasta 22. veebruari hommikul.
Pihkva oblastikohus leidis 19. augustil, et Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri süü on tõendatud spionaažis, illegaalses piiriületuses, relva omamises ja selle salakaubaveos ning selle eest peab mees veetma 15 aastat Venemaal range režiimiga vanglas. Kohver otsust edasi ei kaevanud ja see jõustus 4. septembril.
Eesti kaitsepolitsei teatas 2014. aasta 5. septembri õhtul, et sama päeva hommikul kella 9 ajal võtsid Venemaalt tulnud tundmatud isikud relva ähvardusel vabaduse teenistuskohuseid täitnud kaitsepolitsei ametnikult ja viisid ta endaga üle piiri Venemaale. Vahejuhtum leidis aset Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel. Inimröövile eelnes Venemaa suunalt operatiivraadioside segamine ja suitsugranaadi kasutamine.