Riigikogu vanematekogu, kuhu kuuluvad riigikogu juhatuse liikmed ja fraktsioonide esimehed, kogunes täna arutama, kuidas leida ühine kandidaat, kelle parlament saaks valida nädala pärast uueks presidendiks, taas kohtutakse samal teemal homme.
Video ja galerii: presidendikandidaadi otsingud jätkuvad homme (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ütles kohtumise järel Postimehele, et kõik fraktsioonid olid valmis ühist kandidaati otsima ja arvasid ka, et senised presidendikandidaadid rohkem enam kandideerima ei peaks.
Seda, millise protseduuri alusel kandidaate sõeluma hakatakse, Nestori sõnul täna ei otsustatud, vaid peeti mõistlikuks anda poliitikutele homseni aega. Fraktsioonid ja erakondade juhid hakkavad tema sõnul nüüd nõu pidama, kes võimalikud kandidaadid olla võiksid, ja homme kell 13 saab vanematekogu uuesti kokku.
Tänasel kohtumisel ühestki nimest tema kinnitusel juttu ei olnud. «Arvan, et nimedest on mõistlik siis rääkida, kui inimesel reaalselt see toetus on, et riigikogu valdav enamus saaks minna selle inimese juurde ettepanekuga kandideerida,» ütles ta.
Kandidaat võib, aga ei pruugi homme selguda
Kas uus presidendikandidaat võib selguda juba homme? «Võib, aga ei pea, ennustama ei hakka,» ütles Nestor. Ta nentis samas, et laupäeval tuleb esitada kandidaat valimiskomisjonile registreerimiseks ja enne peab talle jääma võimalus ja aeg ka kõigi fraktsioonidega kohtuda.
Nestori sõnul peaks uus presidendikandidaat olema eelkõige ühiskonnale arusaadav ja kuigi ei saa välistada inimest, kes oleks mõne erakonna liige, tuleks kandidaadile kasuks, kui ta aktiivne poliitik täna ei oleks.
Nestori hinnangul ei maksa arvata, et kandidaat, kelle riigikogu presidendiks valib, oleks tagavara- või hädavariant. Tema sõnul võib häda- või tagavaravariantideks nimetada hoopis neid, kes seni presidendiks kandideerisid, kuid valituks ei osutunud. «Kui ta osutub valituks, siis ta kindlasti on president sajaprotsendiliselt,» ütles ta, kuid lisas, et kujutab ette, kui raske on võimalikel kandidaatidel praegu kandideerimisega nõustuda.
Samuti nentis ta, et uuel presidendikandidaadil jääb paratamatult vähe aega, et ennast laiemalt tutvustada. «See pool, kus kandidaate lahti riietati ja taskud pahupidi pöörati, tuleb paratamatult nagunii, aga see tuleb siis pärast presidendivalimisi. Ju ta peab sellega leppima,» lisas riigikogu esimees.
Rõivas rõhutas kõigi riigikogu liikmete vastutust
Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas rõhutas täna Toompeal kõigi fraktsioonide ja kõigi riigikogu liikmete vastutust, et president saaks järgmisel esmaspäeval valitud.
«Me ei vali presidenti ei Reformierakonnale ega koalitsioonile, vaid ikkagi kogu Eestile, ja me teame, et kõik kuus erakonda peavad nüüd konstruktiivsed olema. Seetõttu loomulikult erakondade juhid omavahel suhtlevad, aga juhtrolli omab selles protsessis riigikogu esimees, kes küll kuulub ühte erakonda, aga kes on kindlasti erapooletum kui mina ühe erakonna juhina,» ütles Rõivas ennelõunal Postimehele.
Tema sõnul on kõigil erakondadel põhjust mõelda, kuidas jõuda võimalikult kiiresti ühise kandidaadini. Tema sõnul pole selleks eriti palju aega, sest enne riigikogu hääletusvooru, mis algab järgmisel esmaspäeval kell 13, peavad kandidaadile kas fraktsiooni või juhatuse tasemel heakskiidu andma kõik erakonnad. «Reformierakond omalt poolt on igal juhul valmis riigikogu esimehe juhtimisel koostööd tegema ja olema selles protsessis konstruktiivne osaline,» ütles ta.
Küsimusele, millistele kriteeriumidele peaks otsitav kandidaat vastama, vastas Rõivas, et loomulikult on tal selle kohta oma mõtted. Samas leidis ta, kui erakonnad hakkavad omalt poolt taas tingimusi seadma, liigutakse ühise kandidaadi leidmisest pigem kaugemale.
«Ma praegu hoiduks igasugustest vihjetest, igasugustest soovitustest, laseme vanematekogul omavahel arutada. Ma väga loodan, et kõik kuus erakonda on valmis koostööd tegema ja kõik mõistavad, et kõige suuremal ja kõige väiksemal fraktsioonil ja kõigil, kes sinna vahepeale jäävad, on kõigil vastutus, kõik 101 riigikogu liiget peavad selle töö nüüd ära tegema,» ütles Rõivas.