Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

«Dmitrijevi muudatuseks» loodi eraldi töögrupp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev ütles, et hakkas pärast liiklusõnnetuse põhjustamist eelmisel talvel jooma Jägermeistrit.
Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev ütles, et hakkas pärast liiklusõnnetuse põhjustamist eelmisel talvel jooma Jägermeistrit. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Riigikogu õiguskomisjon lõi töögrupi, mis hakkab eelmisel talvel liiklusõnnetuse põhjustanud riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi juhtumist ajendatuna arutama kahe kuu jooksul, kuidas muuta liiklusseadust nii, et joobes juht ei pääseks kriminaalkaristusest.

Tänasel õiguskomisjoni istungil otsustati komisjoni liikmetest ja valdkonna ekspertidest moodustada eraldi töögrupp, et karmistada karistust liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarbimise eest.

«Praegu kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust ehk juht võib vale abil kergendada oma karistust. Selline jälgede segamine ei tohi kindlasti edasi kesta,» lausus riigikogu õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE).

Pikhof selgitas, et töögrupi eesmärk on kahe kuu jooksul pakkuda välja lahendus seadusemuudatuseks, vaadates samal ajal läbi ka teised karistused liiklusalaste süütegude eest, näiteks pärast õnnetust sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine.

«Me pidasime oluliseks seda, et need olukorrad, kus inimene sõidab alkoholijoobes või väidab pärast liiklusõnnetust, et jõi alkoholi hiljem, peaksid olema n-ö ühe vitsaga löödud,» kinnitas ta.

Pikhofi sõnul on liiklusseaduse muutmiseks mitu varianti. Näiteks võiks seadusesse teha muudatuse, mis on kasutusel ka Soomes, mille järgi ei tohi liiklusõnnetuses osaleja alkoholi tarbida kuus tundi pärast õnnetust või ka enne menetleja saabumist sündmuskohale. «Minu meelest oleks hea mõlemad variandid panna. Kui menetleja jõuab enne, siis ei pea see aeg olema kuus tundi,» tõdes ta.

Kohtuekspertiisi esindaja tõdes kohtumisel, et kunagi oli see seaduses reguleeritud, et juht ei tohtinud teatud aeg pärast liiklusõnnetust alkoholi tarbida, vahepeal paraku seadust muudeti.

Õiguskomisjoni istungil osalesid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi ning politsei- ja piirivalveameti esindajad. Samuti oli istungile kutsutud Kohtuekspertiisi instituudi esindaja, et teada saada, kas EKEI suudab tuvastada, milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.

Liiklusseaduse paragrahv 226 näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Karistusseadustik ei näe ette, et juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust.

Tagasi üles